Kuopios asuvas Niuvanniemi haiglas ravitakse vägivaldseid lapsi ja noori, kellest noorimad on 9-aastased.
Soomes on kaks raviasutust, mis on mõeldud probleemsetele lastele. Üks on Kuopios Niuvanniemis ja teine Tampere ülikooli juures. Lisaks on Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas probleemsete laste osakond, vahendab MTV.
Neil lastel ja noortel, kes tuuakse, pole tavaliselt sõpru, mis on raske olukord inimese arengu seisukohast. Nende laste kasvutingimused on olnud erilised ja võib öelda, et turvatunde puuduses, räägib Niuvanniemi haigla peaarst Tero Hallikainen.
Niuvanniemi haiglasse tuuakse sellised lapsed ja noored, kellega ei tulda tavalistes psühhiaatriaosakondades toime. Tavaliselt on põhjuseks vägivaldsus juba lapsest peale.
Noorimad on 9-aastased ja nendega tegeletakse valvurite abil, kuna tavalistele medõdedele on nendega tegelemine ohtlik ja riskantne. Teine põhjus on see, et lapsed võivad endale liiga teha, kui neil on psühholoogilised probleemid.
Niuvanniemi haiglasse saabuvatel lastel on seljataga tavaliselt juba pikk ajalugu. Alla 15-aastasel lapsel võib olla olnud 10 asenduselukohta peale kodust lahkumist. Lastel pole tekkinud tunnet, et neist kusagil hoolitakse, kui elukohti on olnud nii palju. Tavaliselt tuleb sellisel juhul igas kohas juurde ärajooksmisi, kuritegusid, alkoholi tarvitamist ja vägivalda koos ärajooksmistega.
Kokkuvõttes läheb areng selles suunas, et elu on kogu aeg suletum kuni lõpuks on laps vangla-laadsetes oludes. Tavaliselt tehakse laste puhul kiireid otsuseid, mis viib selleni, et laste probleeme ei suudeta lõpuni lahendada. Lapsi viiakse väga tihti ja kiiresti ühest kohast teise.
Lõpuks on probleemid kasvanud nii suureks, et lapsega ei saada lastekaitse asenduskodus või raviasutuses enam hakkama. Siis tuuakse laps Niuvanniemi haiglasse. Probleemi tõsidust näitab asjaolu, et järjekord haiglasse on aasta pikkune. Tavaliselt kestab ravi haiglas pikalt, aasta aega või kauem.
Ekspertide arvates pööratakse laste probleemidele tähelepanu tavaliselt liiga hilja. Lõpuks on olukord selline, kus raskete alaealiste osakonda pääseb ravile vaid iga viies abivajaja. Tegelik abivajajate hulk on aga veelgi suurem, kuna paljusid lapsi ei hakatagi ravile saatma, kuna teatakse, et järjekorrad on pikad.
Üldine probleem Niuvanniemi patsientidega on see, et nad tuuakse liiga hilja. Kui hakatakse murdeeas ravima last, kes on juba pannud toime kuritegusid, siis on prognoos väga kehv.
