Praegust koroonaepideemia olukorda iseloomustavad kiired piirkondlikud muutused. Soomel on endiselt head võimalused hoida olukord rahvusvahelises võrdluses heal tasemel. See eeldab, et inimesed on valvsad ja järgivad kannatlikult võimude antud juhiseid ja soovitusi. Epideemia kiirest lõpust ei saa veel unistada.
Epideemia leviku tõkestamiseks on pidevalt vaja piirkondlikke, õigeaegseid ja piisavalt põhjalikke meetmeid, kiireid teste ja tõhusat nakkuse järelevalvet, edastavad värskes ülevaates Soome sotsiaal- ja terviseministeerium ning terviseamet.
Hinnanguline nakatumise määr on praegu 1,15–1,2 (tõenäosus 90 protsenti). 45. nädalal (2.-8. november) oli enamik nakatumisi kodumaist päritolu. Välismaal omandatud nakatumiste osakaal oli umbes 8 protsenti ja need põhjustasid Soomes veel mõningaid edasisi nakatumisi.
Viimasel jälgimisnädalal (45. nädal) teatati nakkushaiguste registrisse 1397 uuest juhtumist, võrreldes varasema nädala 1452 juhtumiga. Uute juhtumite esinemissagedus oli 25 juhtu 100 000 elaniku kohta, võrreldes varasema nädala 26 juhtumiga.
Juhtude koguarv viimase kahenädalase jälgimisperioodi jooksul (44.-45. nädal) oli 2849 uut juhtumit, võrreldes kahe eelneva nädala (42.-43. nädal) kokku 2499 juhtumiga. Uute juhtumite arv oli umbes 51 juhtu 100 000 elaniku kohta, võrreldes kahe eelneva nädala 45-ga.
Nakatumised kasvavad suuremates linnades
Piirkondade aruannete kohaselt on 11. novembril 2020 nakkuse kiire leviku faasis Helsingi ja Uusimaa, Kanta-Häme, Länsi-Pohja, Pirkanmaa, Vaasa ja Edela-Soome ravipiirkonnad ning Ahvenamaa maakond. Ravipiirkondadest on ülejäänud 14 algtasemel, kuid mõned algtaseme piirkondade linnad liiguvad nakkuse kiire leviku faasi. Need on Kouvola, Kuopio ja Siilinjärvi, samuti Rovaniemi.
Soome suuremates linnades (Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere ja Turu) on juhtumite arv kasvanud. Teisalt on paljudes piirkondades olukorda hästi juhitud, mis piirkondliku epideemia olukorra maha rahustanud. Nii on juhtunud näiteks Vaasas.
Suurem osa nakatumistest leitakse endiselt noortel täiskasvanutel, kuid juhtumite arv on veidi suurenenud ka vanemates vanusegruppides. Oluline on kaitsta inimesi, eriti ohustatud inimesi.
Nakatumiste allikas püütakse alati välja selgitada
Üleriigiliselt tuvastati uute nakatumiste allikas umbes 55 protsendil juhtudest. Seda on veidi vähem kui eelmisel nädalal. Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas (HUS) oli nakkusallikas teada umbes 40 protsendil 45. nädalal avastatud juhtumitest. Mujal riigis, välja arvatud HUS-i piirkond, tuvastati nakkuse allikas umbes 80 protsendil juhtudest.
Nagu eelmistel nädalatel, tuvastati kolmandik uutest nakatumistest inimestel, kes olid nakatumise ajal karantiinis.
Üle poole (56 protsenti) tuvastatud nakatumistest esineb praegu ühes leibkonnas elavatel inimestel. 15 protsenti nakatumistest olid seotud olukordadega eraelus (eraviisilised kohtumised, kogunemised), umbes 10 protsenti teadaolevatest nakatumistest olid töökohal ja umbes 7 protsenti huvitegevuse käigus.
Enamikus ravipiirkondades tuvastati nakatunud õpilasi, kuid nakatumised toimusid peamiselt väljastpoolt koolikeskkonda. Need nakatumised viisid aga õpilased ja õpetajad karantiini, kuigi järelnakatumisi esines harva. Lasteaedades avastati ainult üksikud nakatumised. Vähem kui 4 protsenti nakatumistest esines toidupoodides. See viitab asjaolule, et piiravad meetmed on olnud tõhusad.
Haiglapatsientide arv on kerges tõusus
Haigla- ja intensiivravi vajavaid patsiente on endiselt üsna vähe, kuid patsientide arv on viimastel nädalatel suurenenud. 11. novembril 2020 oli haiglaravil kokku 73 koroonapatsienti, kellest 14 olid intensiivravil.
Hinnanguliselt on haigusest paranenud umbes 14 000 inimest, mis on umbes 75 protsenti tuvastatud nakatumistest. Praeguseks on Soomes diagnoositud kokku 18 345 haigusjuhtu. On teatatud 365 haigusega seotud surmast.
Täna avaldatud epideemia seire aruanne ja ka varasemad aruanded on üleval terviseameti veebis.
