Kui olemasolevatest piirangutes pole abi, siis tuleb hakata piirama inimeste liikumist, ütles Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna juhtiv peaarst Markku Mäkijärvi.

Pealinna piirkonna koroona koordinatsioonigrupp teatas eile reedel uutest piirangutest ja soovitustest, mis on jõus kolm nädalat. Piirangud hakkavad kehtima esmaspäeval, 30. novembril. Need on jõus kuni 18. detsembrini, aga vajadusel ka kauem, vahendab Iltalehti.

Mäkijärvi hinnangul kasvab nakatumine Helsingi piirkonnas veel järgmise kolme-nelja nädala jooksul. Siis on käes jõulunädal. Nakatumiste tipp langeb tõenäoliselt jõuluajale, ütles Mäkijärvi eile toimunud pressikonverentsil.

Iltalehti täpsustava küsimuse peale, kas piirangutest piisab ja kust läheb piir ütles Mäkijärvi, et seda näitavad kaks järgmist nädalat. Kui nakatumised kahe nädala jooksul ei lange, siis on vaja midagi ette võtta. See tähendab, et olemasolevatest piirangutest pole kasu ja vaja on kehtestada veel karmimad piirangud.

Mäkijärvi väitel peaks 3-4 nädala pärast hakkama langema ka haiglapatsientide arv. Mäkijärvi konkreetseid numbreid välja ei toonud, tema väitel on sellest olulisem suund, kuhu pooled asjad liiguvad.

Praegu tehakse patsientide prognoose kevadise kogemuse põhjal. Kui praegu on nädalas ligi 2000 nakatumist ja see number kahekordistub, siis tähendab see kokku 200 haigla- ja 50 intensiivravi patsienti. See on Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnale HUS nii suur koormus, et sellega on juba raske toime tulla.

Mäkijärvi ütles, et veel karmimad piirangud tähendavad liikumise piiramist, seda vähemalt Helsingi piirkonnas. Maskikandmise kohustus pole piisav piirang.

Mäkijärvi sõnul pole Soome valitsus eriti huvitatud maskikohustuse kehtestamisest. Sellest ei pruugi ka suuremat abi olla. Seetõttu võetakse kasutusele veel karmimad piirangud ehk liikumispiirangud, seda praeguste kogunemiste piirangute asemel. Seda on tehtud paljudes Euroopa riikides, kui olukord koroonaga paar kuud tagasi halvenes.

Praegu satub Soomes koroonaga haiglasse üha enam vanemaid inimesi. See näitab, et nakatuvad üha vanemad inimesed ja peagi ollakse samas olukorras kui kevadel. Kevadise kogemuse põhjal on omakorda teada, et mida vanem on patsient, seda suurema tõenäosusega satub ta intensiivravile. Praegu satub intensiivi 20 protsenti koroonapatsientidest, kevadel oli see protsent 30.

https://www.iltalehti.fi/koronavirus/a/a273dac3-89b1-40d2-bb92-c991471c1d91