Soomes kasvab kiiresti koroonaviirusega nakatumiste arv ja asjatundjate väitel on saabunud koroona teine laine.
Mujal Euroopas lõppes vahepealne pausiperiood juba augusti keskpaigas, ses mõttes on Soome viimaste hulgas, rääkis Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna (HUS) nakkushaiguste peaarst Asko Järvinen väljaandele Helsingin Sanomat.
Praegu on Soomes nakatumiste arv tõusnud samale tasemele kui see oli kevadel tippajal.
Samal arvamusel on ka Tampere ülikooli epidemioloogia professor Pekka Nuorti, kelle väitel käivad viirused käsikäes gripihooaegadega. Nii Hispaania gripi kui seagripi esimene laine oli kevadel, siis oli paus ja sügisel tuli teine, eelmisest võimsam laine.
Mõnes piirkonnas nagu USA-s ei kadunud ka suvel viirus kuhugi ning seal oli nakatumiste tase suvel tipus. Nuorti väitel oli kevadel näha vaid jäämäe tipp, seetõttu ei saa kevadist puhangut sügisesega üksühele võrrelda. Kuivõrd praegu tehakse rohkem teste, on näha rohkem ka jäämäe veealust osa.
Praegu tuleb välja rohkem ka leebemaid haigusjuhtumeid ning haigestunud on üha nooremad. Rootsis oli algul palju surmajuhtumeid seetõttu, et viirus levis hooldekodudesse. Praegu aga ollakse hoolikamad ja seetõttu vanemad inimesed enam ei nakatu – see on ka põhjus, miks surmajuhtumeid on vähem.
Asko Järvineni sõnul on räägitud sellest, et viirus on muutunud, aga tegelikkuses ei pea see väide paika. Haigus kulgeb inimestel leebemalt seetõttu, et praegu nakatuvad põhiliselt nooremad inimesed.
Helsingi ülikooli haigusökoloogia teadusdoktor Tuomas Aivelo märgib, et koroona uus laine on tegelikkuses piirkondlike epideemiate kogum. Näiteks Soomeski on piirkondlikud erinevused väga suured. Vaasa juhtum paistab kui osa teisest lainest, aga Vaasa jaoks on see esimene suurem puhang ehk omamoodi esimene laine.
Asko Järvineni sõnul tuleb õppida koos viirusega elama. Ühiskonda enam sulgeda ei soovita, aga praegune olukord on uus normaalsus kuni järgmise suveni välja.
Psühholoogia doktor Tuija Turunen märgib, et võrreldes kevadega on inimesed haigusest väsinumad ja pettunumad. Sellele vaatamata tuleb teise lainesse suhtuda tõsiselt. Kõige tähtsam on olla paindlik ja suuteline kohanema.
https://www.hs.fi/hyvinvointi/art-2000006668177.html
