Kui soomlased makske heaga kasutama ei hakka, siis võidakse sundida seda halvaga ehk kehtestada üleüldine maskikandmise kohtus, ütles terviseameti terviseohustuse osakonna juhataja Mika Salminen.
Ida-Soome ülikooli karistus- ja protsessiõiguse professor Matti Tolvanen ütles, et maskikandmise kohustuse kehtestamiseks tuleb muuta seadust. Muudatus võidakse vajadusel jõustada mõne nädalaga, vahendab Ilta-Sanomat.
Kui tahetakse, et maskikandmise kohustust on võimalik sanktsioneerida, siis tuleb seadust muuta. Ilma sanktsioonideta aga pole nõudel mõju.
Praegu on Soomes sanktsioneerimata kohustused jalakäijate helkuri kandmise kohustus ja ratturitel kiivri kandmise kohustus, aga neid ei täideta, sest kõik teavad, et midagi ei järgne.
Maskikandmise nõue on juba praegu Soomes lennujaamades ja Finnairi lennukites. Lennuliikluses on maskikandmise kohustust lihtne teostada, kuna sisenemine on piiratud. Muidu lihtsalt lennukisse ei pääse. Soome raudteefirma VR hakkab rongide ekstra-klassis maske nõudma oktoobrikuu lõpus. Rongipileti hinna sisse kuulub üks ühekordse kasutusega näomask. Kui klient pole nõus maski kandma, siis viiakse ta üle teise klassi.
Helsingi piirkonna ühistranspordi ettevõte HSL pole maskinõudest huvitatud. Kui maskikohustus kehtestada rongides, bussides, metroos ja trammides, siis kaasneks sellega palju probleeme. Pole teada, kes peaks maskide kandmist kontrollima ja trahve tegema. Piletikontrolörid saavad teha kontrollimakse, aga neil pole trahvimise õigust. Bussijuhtide töö on eelkõige bussi juhtimine, nad müüvad ka pileteid ja neil on õigus bussist välja saata piletita reisija. Kui bussijuhid peaks hakkama veel näomaske kontrollima, siis töö muutub.
Maske hakatakse nõudma avalikes siseruumides nagu ametiasutused, muuseumid, raamatukogud, kontserdisaalid ja treeningsaalid. Neisse kohtadesse ilma maksita enam sisse ei pääse. Igal pool aga maski nõuda ei saa, näiteks ujulates. Siis on võimalus, et ujula pannakse kinni, nagu Vaasas juhtus.
Maske hakatakse nõudma ka spordivõistlustel ja muudel avalikel üritustel. Maskikandmise kohustust pole kodudes. Tänaval võib liikuda ilma maskita, kui hoida piisavat distantsi.
Maskikandmise kohustus võib minna vastuollu eraelu privaatsuse kaitsega, kuna kõik näevad, kes ei kanna maski ja saavad teada, et neil on mingi haigus.
Kauplused saavad ise otsustada, kas nõuavad töötajatelt ja klientidelt maski kandmist. Suurtes kaubakettides ja tanklates nõutakse juba praegu töötajatelt maski või visiiri kandmist. Kõik inimesed ei saa aga ka poes maski kanda, näiteks astmaatikud.
Maskinõue tekitab sotsiaalseid probleeme, kuna maskid on kallid. Tuleb mõelda, kust saavad maskid need, kes on rahaliselt kehvemas seisus. Vältimatud teenused peaks olema kõigile tagatud.
Söögikohad võivad juba nüüd piirata ilma maskita klientidel sisenemist. Söögikohtadel on õigus oma kliente valida. Valida saab tingimusel, et tegemist pole diskrimineerimisega, näiteks ei pruugita teksades klienti restorani sisse lasta. Söögikohad võivad välja saata kliendi, kes ei soovi kanda maski.
Maskide kandmist hakkab kontrollima politsei ja maskita inimesi saab hakata trahvima. Trahv võib olla samalaadne nagu parkimistrahv ehk 40-50 eurot. Ühesuguse trahvi puhul tuleb aga arvestada, et inimeste maksevõime on erinev. Trahvida ei saa alla 15-aastaseid.
Maski kandmise kohustus peaks olema viimane võimalus, aga see on parem kui ühiskonna sulgemine. Maski kandmise kohustus puudutaks kõiki üle 15-aastaseid, kui neil pole tervisega seotud vastunäidustusi.
https://www.is.fi/kotimaa/art-2000006662320.html