Kevadel oli seoses koroona epideemiaga märksõnaks sotsiaalne eraldumine, kuna viiruse levikut püüti tõkestada distantsi hoidmisega. Nüüd, kus koroona on taas kiiresti levimas, võib selline olukord tagasi tulla.
Neli koroonat põdenud soomlast rääkisid Iltalehtile, millest nad haiguse ja sellega seotud isolatsiooni ajal tegelikult puudust tundsid – need polnud toit ja vetsupaber.
72-aastane Irmaelina põdes haigust kergelt, kuigi oma vanuse tõttu oleks võinud põdeda ka raskelt. Tema jaoks oli suurim probleem aja veetmine. Praegu on tal jätkuvalt haigusnähud alles ja ta hakkab kiiresti hingeldama. Samas ta loodab, et need nähud ajapikku kaovad.
Naine elab üksi, aga ütles, et sai ilusti hakkama. Tal oli sügavkülmas toitu ja ühe korra tõi üks tuttav ukse taha päris värsket toitu. Naine räägib, et midagi omale koju ei varunud. Tvaliselt, kui ta süüa teeb, siis teeb suurema koguse ja paneb portsud sügavkülma, kust neid on hea võtta.
Kuivõrd haigus oli leebe, siis kujunes suurimaks probleemiks aja veetmine. Ta kuulas palju audioraamatuid, mis on saadaval eri rakenduste kaudu, nii et ei pea raamatukokku minema. Naine soovitab varuda igaks juhuks koju veidi kuivaineid, samuti selliseid juur- ja puuvilju, mis kauem säilivad, ning mahlu.
70-aastane soomlane Matti põdes koroonat kevadel ja oli koos naisega kaks nädalat kodus isolatsioonis. Kõik kulges hästi ja kui oleks poest vaja midagi varuda, siis ostaks ta esmavajalikku. Matti räägib, et suurim probleem oli see, et ta ei näinud oma lapselapsi. Muidu saadi ilusti hakkama. Läheduses elav 30-aastane laps käis poes ja tõi vajalikku. Kodus oli olemas sügavkülmas mõneks päevaks vajalikku toitu.
22-aastane Piritta põdes koroonat leebelt. Ta veetis koduses isolatsioonis kaks nädalat koos abikaasaga. Naine märgib, et abi oli sellest, et kodu on kahekorruseline, kuna haiguse ajal vajas ta rohkem omaette olemist. Samuti oli hea, kui sai olla väljas koduhoovis.
Kõige suuremaks probleemiks sai haiguse ajal tunne, et ei suuda midagi teha. Seetõttu tehti abikaasaga koos ajagraafik, mille järgi hakati elama ja toimetama. Naine tundis, et vajab teatud rutiine, et hakkama saada. Nende abil sai ka üle mõtetest, mis koroonat põdedes tekkisid. Muidu läks kodune isolatsioon hästi – meelelahutust pakkus Netflix ning toitu tõid sugulased ja tuttavad. Midagi varutud ei olnud ja poest oleks saanud ka koju tellida, aga õnneks elavad sugulased lähedal ja nemad said tuua vajalikku.
32-aastane Siiri põdes koroonat augusti lõpus, kui Soomes oli väga soe ja ilus ilm. Ta põdes haigust kergelt, peaaegu ilma nähtudeta ja talle valmistas kõige rohkem tuska see, et ei saanud väljas käia. Ta oli kade, kui nägi, kuidas sõbrad panid sotsiaalmeediasse pilte selles, kuidas nad päikse käes peesitasid. Ise pidi ta olema nelja seina vahel.
Naise jaoks oli sotsiaalne eraldatus kõige raskem, seetõttu püüdis ta rohkem kontakti hoida sotsiaalmeedia kaudu. Kõige rohkem igatses ta haiguse ajal koos teiste inimestega väljas olemist.
Isolatsiooni ajal püsis Siiri kodus. Õnneks sai ta tööd teha kodust. Ta tegi tööd, magas palju ja vaatas Netflixi. Ta ei tohtinud isegi prügi ise välja viia korrusmaja korterist, sõbrad aitasid poest toitu tuua. Tal oli see esimene kord, kui pidi tegema poe jaoks ostunimekirja, tavaliselt oli ta poest ostnud seda, mida juhtus. Ta tarbib palju Coca-Cola Zero’t ja lasi seda sõbral tuua.
https://www.iltalehti.fi/koronavirus/a/d0233f70-dc83-4ba3-85df-19d819143717
