Soomes suri 100 aastat tagasi tuberkuloosi igal aastal ligi 10 000 inimest. Mõnes soome peres suri järjest mitu last. Haiguse vastu ravi ei tuntud, samuti polnud vaktsiini.
Tuberkuloosi suri Soomes inimene tihedamalt kui iga tund. Ja nii igal aastal, sada aastat tagasi. Nakkus levis, kui haige inimene köhis teisele peale, vahendab Iltalehti.
Haiged isoleeriti. Nakatunuid ja ka tervenenuid kardeti. Ainus võimalus oli nakatumist mingil moel vältida. Olid reeglid, mida peeti rangeteks. Soovitati vältida füüsilist kontakti. Käsi pidi pesema seebiga. Köhida soovitati varrukasse. Suudelda tohtis vaid eriti intiimsete ja kindlate suhete puhul.
Tuleb tuttav ette? Koroonal ja sada aastat tagasi levinud lenduva kopsuhaigusena tuntud tuberkuloosil on palju muud ühist.
Tuberkuloosi kutsuti valgeks katkuks, tiisikuseks ja lendavaks surmaks. See levis märkamatult ühelt inimeselt teisele. Perre jõudes niitis see ühe pereliikme teise järel. Haigust peeti häbiväärseks ja Jumala karistuseks. Soomes hakati levitama karme korraldusi. Näiteks ei tohtinud väikseid lapsi kallistada ega suudelda. Samuti ei tohtinud põrandale sülitada.
Õdedel-vendadel keelati ühes voodis magamine. Ei tohtinud mängida samade mänguasjadega ega kanda samu rõivaid. Kopsuhaigust peeti surmavaks. Kopsukliinikuid kutsuti põrgu eeskodadeks.
Sada aastat tagasi piirati karmilt inimeste suhtlemist, kuna see oli ainus viis haiguse levikut piirata. Tuberkuloosihaigete vaevused olid algul leebed, seetõttu levitas haige baktereid enda ümber. Koroona ja tuberkuloosi levimisel on palju ühist, märgib kopsuhaiguste professor Tuula Vasankari. Sarnane on ka see, et nii koroona- kui tuberkuloosihaigete juurde lähevad meedikud kaitserõivastuses. See võib olla patsiendi jaoks hirmutav.
Nii koroona kui tuberkuloos levivad piisknakkuse teel, aga ka rääkimisel ja laulmisel tekkivate aerosoolidega. Ka sada aastat tagasi soovitati tuulutada ruume ja vältida tarbetuid kontakte ning isegi suudlemist. Soovitati pesta korralikult ja köhida varrukasse. Näomaske ei kasutatud, vähemalt mitte Soomes.
Koroonal ja tuberkuloosil on ka erinevusi. Koroona on viirushaigus, aga tuberkuloosi põhjustab bakter Mycobacterium tuberculosis. Tuberkuloos on väga vana haigus, seda on leitud isegi muumiatest. Sada aastat tagasi levis tuberkuloos seal, kus inimesed elasid koos kitsastes tingimustes ja toitumine oli nigel. Kopsuhaigusse olid inimesed surnud ka varem, aga ei teatud, millest see tuleb. Tuberkuloosi peeti pärilikuks ja seda seostati elukohaga.
Aastal 1882 avastas Saksa arst Robert Koch, et tuberkuloosi põhjustab bakter. Pärast seda keelati maha sülitamine. Inimesed kandsid kaasas süljetopse, kuhu sai vajadusel sülitada. 1907. aastal loodi Soome tuberkuloosi ühendus, mis hakkas levitama infot, kuidas haigust vältida. See oli Soomes esimene rahvavalgustuslik organisatsioon.
Juhised olid sada aastat tagasi lihtsad: ära sülita põrandale. Tuberkuloosipropaganda oli igal pool, ka raadios. Tuberkuloos oli sada aastat tagasi raske haigus. Haigestunud ei saanud enam teha tööd. Kuna sotsiaaltoetusi ei olnud, siis oli pereisa või -ema haigestumine katastroof. Leiba enam lauale ei tulnud.
Prantslased Albert Calmette ja Camille Guérin leiutasid 1921. aastal tuberkuloosi vastu vaktsiini. Soomes suhtuti sellesse algul kahtlevalt. Kardeti vaktsiini kõrvalmõjusid. Alles 1940ndatel aastatel võeti Soomes kasutusele tuberkuloosivaktsiin. Samal ajal tulid esimesed tõhusad ravimid tuberkuloosi vastu.
Tuberkuloosi surid paljud tuntud inimesed, teiste seas näiteks Edith Södergran, Uuno Kailas, Saima Harmaja, Katri Vala, Emily Bronte, Franz Kafka, George Orwell, Amedeo Modigliani, Frédéric Chopin, Aleksandr Puškin ja Anton Tšehhov.
Kui inimene haigestub tänapäeval tuberkuloosi, algab samalaadne nakkuse jälitamine nagu see on koroona puhul. Selline jälitamise eesmärk on katkestada nakatumiste ahel ning tuvastada kõik nakatunud ja nakkusega kokku puutunud isikud. Tuberkuloosi ja koroona esimesed haigusnähud on küllalt sarnased. On palavik ja köha.
Soomes haigestub igal aastal jätkuvalt tuberkuloosi ligi 250 inimest. Osa juhtumeid on sellised, mille vastu antibiootikumid ei aita. See tähendab, et on välja kujunenud ravimiresistentsed vormid.
Tuberkuloosiga nakatumiseks on enamasti vajalik pikaajaline viibimine haigega samas ruumis, näiteks elamine samas kodus või ühiselamus. Tuberkuloos levib harva näiteks ühistranspordis või avalikes ruumides ja töökollektiivides. Soomes on tuberkuloos levinud näiteks noorte hulgas, kes kasutavad ühte ja sama kanepi- või vesipiipu.
Tuberkuloosi nakkuse võib saada, kui juua haigega samast pudelist või köhida samas ruumis. Tuberkuloosi surrakse tänapäeval põhiliselt arengumaades. Tuberkuloosi ohvrid on enamasti lapsed, noored ja tööealised. Tuberkuloosi puhul võib nakatunud isik haigestuda alles aastakümnete pärast. Enne seda pole ta nakkusohtlik.
Maailmas haigestub igal aastal tuberkuloosi ligi 10 miljonit inimest ja 1,7 miljonit sureb. Kokku on maailmas haigestunud tuberkuloosi ligi 40 miljonit ja surnud miljon inimest.
https://www.iltalehti.fi/elintavat/a/3e3ee614-b8a0-4246-a5ae-8684b2f0964f
