Inimesed suudavad täiskasvanuna tarbida piima tänu geenimutatsioonile, mis võimaldab tarbida laktoosi, selgub värskest uuringust.
Piima tarbimise võime täiskasvanuna on välja kujunenud viimase paari tuhande aasta jooksul. Teadlased uurisid paari tuhande aasta vanuseid pronksiaja inimeste jäänuseid ja selgus, et tol ajal suutsid ainult üksikud piima seedida. Tänapäeval on see võime enamusel inimestest, vahendab Daily Mail.
Saksamaa Johannes Gutenberg ülikooli teadlased uurisid pronksiaja sõdalaste jäänuseid ajast 1200 aastat enne kristust. DNA analüüs näitas, et ainult üks kaheksast inimesest suutis tol ajal piimasuhkrut laktoosi seedida. Geenimutatsioon toodab erilist ensüümi laktaasi.
Tänapäeval suudab samas piirkonnas piima seedida 90 protsenti inimestest, mis tähendab, et mutatsioon levis laialdaselt paari tuhande aasta jooksul.
Uuringut juhatanud professor Joachim Burger ütles, et see on küllalt kiire muutus, kui arvestada, et see on toimunud 120 inimpõlve jooksul.
Teadusväljaandes Current Biology avaldatud uuringust tuleb välja, et muus osas olid tolle aja inimesed geneetiliselt väga sarnased nendega, kes Põhja-Saksmaal ja Baltimaades täna elavad. Geenimutatsioon on lühikese ajaga levinud ilmselt seetõttu, et piima taluvatel inimestel oli rohkem lapsi või oli neil lastel suurem tõenäosus ellu jääda. Laktaasi võimekusega inimestel on 6 protsenti suurem tõenäosus ellu jääda kui neil, kel seda võimet pole.
Siiani pole aga teadlased aru saanud, miks piima tarbimise võime täiskasvanuna andis nii suure eelise. Paljud inimesed aga ei talu siiani piima. Ilma laktaasita põhjustab piim organismis kõrvalnähtusid nagu puhitus ja krambid.
