Soome politoloogiaprofessor Hiski Haukkala kritiseerib värskes raamatus teravalt praegust valitsust märkides, et kriisile reageerimise võimekus on väga nõrk ning Sanna Marin on peaminister vaid nime poolest.
Haukkala märgib raamatus Suuren pelin paluu – Suomen tulevaisuus yhä vaarallisemmassa maailmassa (tõlkes: Suure mängu tagasitulek – Soome julgeolek üha ohtlikumas maailmas), et koroonakriis näitas selgelt, et kui kriis Soomet tabab, siis pole kedagi, kes võtaks vastutuse.
„Probleemide ja riskide alahindamine on Soome kriisireageerimisele omane tunnus: sageli peetakse enesestmõistetavaks, et kriisid Soomet ei puuduta ja maailma kriisid Soome ei jõua. Kui haigus Soome jõudis, lasti sel vabalt levida, enne kui probleemi tunnistati ja käivitati karmid meetmed,” kirjutab Haukkala.
Kõik mäletavad kevadet, mil lasti Kesk-Euroopast naasnud koroonaga nakatunutel vabalt viirust levitada, kuna mitme nädala jooksul ei suudetud leida ametiasutust, mis oleks saabujaid testinud või karantiini suunanud.
Haukkala samas tunnistab, et Soome polnud ainus maa, mis koroona leviku alguses ebaõnnestus. Raamatu autor Hiski Haukkala on endine presidendi nõunik ja kantselei ülem, praegune rahvusvahelise poliitika professor Tampere ülikoolis. Haukkala on hästi kursis nii Venemaal kui maailma tipp-poliitikas toimuvaga. Samuti teab ta, kuidas Soomel on võimalik üha ebakindlamas maailmas hakkama saada.
Haukkala märgib maailma poliitikat analüüsides, et üha vähem on maailmas kindlust ning üha normaalsemaks muutuvad kriisid ja ebakindlus. Sellises olukorras hakkamasaamiseks on vaja teistsugust mõtlemist. Vaja on muuta nii mõtteviisi kui valitsemise stiili.
Haukkala arvates näitas kroonakriis kätte Soome nõrkused. Kuigi Soome on väike, kammitseb tegevust suur bürokraatia. Soome ei suuda kriisile piisavalt kiiresti reageerida.
Haukkala ründab ka Soome õigusriigi põhimõtteid. Ta märgib, et õigusriik on selleks, et inimesi kaitsta, mitte asi iseeneses. Üha enam on õigusriik muutunud piduriks, mis takistab vajalikke tegevusi. Haukkala märgib, et peaminister juhib riiki vaid nimeliselt, kuna valitsuse struktuur on selline, et sel puudub keskse juhtimise võime. Samuti ei suuda sellist võimekust pakkuda vabariigi president, kuna tema võim on piiratud.
Haukkala väitel oli tulemus see, et kriisiolukorras oli reageerimine puudulik, mida on näha Soome välis- ja julgeolekupoliitikas. Jääbki küsimus, kes siis Soomet juhib.
