Koroona olukord on võrreldes kevadega märkimisväärselt muutunud. Kevadel muudkui suurenes haiglaravi vajavate patsientide arv. Palju koroonapatsiente vajas intensiivravi.
Praegu sügisel on intensiivravi vajanud vaid mõni üksik patsient ja haiglaravi vajab samuti vaid tühine osa võrreldes kevadisega. Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna (HUS) arstid räägivad, millest vahe tuleb. Selles ravipiirkonnas on arstid kõige kogenumad, kuna koroonaga nakatumisi on olnud kõige enam, vahendab Iltalehti.
Võrreldes kevadega on praegu olukord väga erinev. Kevadel oli koroonapatsientide tarbeks eraldatud terveid osakondi ja lisaks intensiivravi osakondi. Praegu vajavad haiglaravi vaid üksikud patsiendid, seetõttu on koroonahaigete tarbeks vaid üks osakond. Kevadel tuli muid haiglateenuseid sulgeda, aga nüüd saab tavateenustega jätkata, rääkis HUS-i nakkushaiguste osakonna peaarst Veli-Jukka Anttila.
Praegu on olukord erinev, kuna testitakse väga palju ja kõik nakatunud ning nakkuste ahelad leitakse üles, rääkis HUS-i nakkushaiguste peaarst Asko Järvinen.
Lisaks on vähenenud koroonasurmad. Dr Anttila näeb siin nelja põhjust. Esiteks on vaneamealistel inimestel olnud viimasel ajal suhteliselt vähe nakatumisi. Neil on surma oht suurem. Praegu nakatuvad põhiliselt 20-40-aastased, kelle hulgas on suremus väike.
Teiseks levis kevadel koroona hooldekodudes, kus elavad riskigruppi kuuluvad inimesed. Kevadel anti juhised, kuidas hooldekodudes koroonat ära hoida ja seal hakkas epideemia vähenema.
Kolmas põhjus on see, et vanemaealised ja riskigrupid oskavad nüüd ise nakatumist paremini ära hoida. Neljas põhjus on ravi paranemine, tänu millele ei vaja haiglapatsiendid intensiivravi.
Asko Järvinen ütles, et koroonat ravitakse haiglas põhimõtteliselt samamoodi kui kevadel. Peamine probleem on hapnikupuudus, mistõttu antakse patsientidele lisahapnikku. Nüüd teatakse rohkem koroonaga seotud tromboosiohust, seetõttu antakse verd veeldavaid ravimeid. Võrreldes kevadega on vereveeldajate kogused suurenenud.
Lisaks on haiglas antud viiruseravimit remdesiviir ja kortisoonravimit deksametasoon. Remdesiviir on teatud patsientidel kiirendanud paranemist, aga selle mõju on vähene. Deksametasoon vähendab mingil määral suremust. Sellel ravimil on arstide väitel positiivne mõju intensiivravi patsientidele.
Samas märgib dr Anttila, on nii remdesiviiril kui deksametasoonil kõrvalmõjud. Kortisoonravimit kasutatakse peamiselt intensiivravi patsientidel, aga viimasel ajal on selliseid patsiente olnud väga vähe. Eraldi koroonaravimit, mis hästi töötaks praegu veel ei ole. Seetõttu puudub viiruse puhul tõhus ravi.
Kodus koroona põdejatele on kõige tähtsam teistest eraldumine. See on kõige tähtsam juhis kodus põdejatele.
Kodusel ravil patsientidel on samuti olemas tromboosi ehk vereklompide tekkimise oht. Seetõttu soovitavad arstid kodusel ravil patsientidele mõõdukat liigutamist. Ei tohi jääda ainult voodisse lamama. Ei tohiks jääda ühte asendisse tundideks lebama, vaid tuleks aeg-ajalt tõusta üles ja jalgu liigutada.
Tähtis on end liigutada, et ei tekiks vere hüübimist alajäsemetes. Kui palavik on kõrge, on tähtis süüa ja tarvitada vedelikku. Vajadusel võib võtta palavikku alandavaid ravimeid, soovitab dr Anttila.
https://www.iltalehti.fi/terveysuutiset/a/0372654b-578e-435d-bafb-19ef87e09716
