Paljud koroonat põdenud arstid on hädas COVID-19 pikaajaliste haigusnähtudega. Arstid kurdavad oma muret ajakirjas BMJ avaldatud ühises artiklis.
Enamusel neist arstidest polnud algul mingeid erilisi vaevusi. Nad põdesid haigust kergelt, keegi neist ei vajanud haiglaravi. Kõik nad aga on hädas koroonaga pikaajaliste mõjude ja vaevustega, vahendab Daily Mail.
Enamus pikaajaliste vaevustega arstidest on noored ja olid enne suurepärases füüsilises vormis. Nüüd aga kahtlevad nad, kas kunagi üldse enam terveks saavad. Pikaajalisele koroonale veel mõiste puudub, aga seda kirjeldatakse kui haigust, mille vaevused kestavad kauem kui 3 kuud.
32-aastane anestesioloog dr Jake Suett, kes oli üks kirja initsiaatoritest ütles, et kui koroona tabab 10 protsenti elanikest ja mõjud on väga pikaajalised, kuni püsiva töövõimetuseni, siis peaks see äratama otsustajate tähelepanu.
Arstid märgivad oma kirjas, et kõiki patsiente, kel on koroona sümptomid peaks ravima olenemata sellest, kas nende koroonatest on positiivne või mitte. Samuti oleks vaja kliinikuid, kus ravitaks pikaajaliste haigusnähtudega koroonapatsiente.
Praegu liigub mitmeid teooriaid selle kohta, miks koroonal on väga pikkajalised haigusnähud. Seda võrreldakse chikungunya viirusega, mida levitavad sääsed ja kus mõned inimesed tervenevad päevadega, teisi jäävad aastateks painama artriit ja muud liigeseprobleemid.
Arstid kirjeldavad, kuidas viirus kahjustab isegi kerge läbipõdemise korral närvisüsteemi, nii et jäsemed jäävad tundetuks. Samuti on probleemid keha temperatuuriregulatsiooniga, kus esineb pidev külmatunne. Koroonat põdenud arstidel on löönud välja allergiad, mida neil pole kunagi olnud.
Üks koroonat põdenud 32-aastane arst, kes tegi varem nädalas 3-4 päeval trenni räägib, et nüüd ei jaksa ta isegi poes käia. Ta räägib, et tal olid haiguse ajal hingamisraskused, aga koroonatest ja antikehade test olid negatiivsed. See teda ei üllatanud, sest testid on töötatud välja haiglapatsientide jaoks, kel esineb rohkem viirust ja antikehi.
Nüüd, mitu kuu pärast haigestumist esinevad arstil jätkuvalt hingamisraskused. Tal esinevad südame pekslemine ja nõrkusehood. Samuti esines tal mitme kuu jooksul kõhulahtisus, mis on samuti COVID-19 tunnus. Arsti väitel on pikaajalisel koroonal väga suur mõju ja sellega peaks hakkama tegelema.
Ühel 38-aastasel arstiteadlasel oli pärast koroonat jäsemetes tundetus, nii et ta ei tundnud oma jalataldu. See oli kõhe tunne. Teadlane arvas, et tal oli seljaaju põletik. Tal on pidev seljavalu ja ta ei saa kõndida rohkem kui 200 meetrit. Teadlane väidab, et põdes koroonat märtsikuus, siis vaevused kadusid, aga maikuus tõusis palavik uuesti ning tal tekkisid valud liigestes. Pärast seda muutusid jäsemed tundetuks.
Üks 41-aastane perearst räägib, kuidas algul põdes haigust kergel kujul ja läks tagasi tööle. Siis 5 nädalat hiljem tõusis järsku uuesti palavik kuni 38-ni. Palavik käib üles-alla ja see on kestnud nii juba 14 nädalat. Viimased 6 nädalat on olnud südame pekslemine. Süda lööb puhkeasendis 160 lööki minutis, normaalne on 55.
40-aastane perearst räägib, kuidas COVID-19 muutis tema elu täielikult. Ta ei suuda teha tööd ja kõndida rohkem kui 200 meetrit. Ta ei jaksa isegi lastega välja minna. Ta ei suuda enam trenni teha, kuigi varem oli füüsiliselt väga aktiivne. Ta räägib, et haigestus märtsis ja maikuus tundis end juba tervena. Siis juunikuus tekkis järsku peavalu ja tõusis palavik. Testid olid kõik negatiivsed. Tal oli tunne nagu oleks auto alla jäänud, midagi ei suutnud enam teha. Arst kardab, et ta ei saa enam kunagi terveks.
40-aastane hepatoloog (maksaarst) räägib, kuidas põdes koroonat märtsikuus ja siis polnud eriti midagi. Ta läks tagasi tööle, aga juuni lõpus pidi töölt ära tulema. Tal on nõrkus, jalgades ja sõrmedes on tunda pisteid ja ta ei tea, millal saab uuesti tööle minna.
https://www.dailymail.co.uk/health/article-8782513/The-doctors-crippled-Covid-19-six-months-caught-it.html
