Üheksal kümnest koroonat põdenud patsiendist tekkisid antikehad, mis püsisid vähemalt neli kuud, selgub Islandil läbi viidud uuringust.
360 000 elanikuga Island on koroonakriisi tõrjunud usina testimise ja nakkusahelate jälitamisega. Islandi suur testimine on loonud ka korraliku andmebaasi, vahendab Yle.
Islandil on tehtud antikehade testid ja võetud vereproovid vähemalt 1200 koroonapatsiendilt. Islandi uuring avaldati teadusajakirjas The New England Journal of Medicine.
Uuringus võeti aluseks 30 000 Islandil koroona suhtes testitud isikut. Neist enamusel polnud koroonaviirust. Kui 1215 positiivse koroonaproovi andnud islandlasele tehti hiljem antikehade test, siis selgus, et 1107-l neist olid antikehad.
Kokku tekkisid antikehad 91 protsendil haigestunutest ja antikehade tase ei langenud 4 kuu jooksul, mil patsiente jälgiti. See on positiivne, kui pidada silmas inimeste vaktsineerimist.
Siiani on olnud kahtlused, kas koroona läbipõdemine annab piisava immuunsuse. See on tingitud asjaolust, et uuringutesse on olnud kaasatud liiga vähe inimesi.
Islandi uuringu tulemused on vastupidised varasemate uuringutega, kus oli aga liiga vähe patsiente. Hiinas tehti uuring 25 ja Suurbritannias 100 patsiendi peal.
Soome teadlased peavad Islandi uuringut küllalt usaldusväärseks. Uuringus pole aga eraldi välja toodud neutraliseerivaid antikehi, samas moodustavad need viirust tõrjuvad antikehad vaid osa kõigist antikehadest. Kuivõrd nende antikehade hulk on väiksem, siis võivad need kiiremini kaduda.
Islandi uuringu puhul võib olla tegemist ka antikehadega, mis tekkisid kokkupuutest mõne teise koroonaviirusega ja millel pole uue koroonaviiruse puhul erilist tähtsust.
Ebakindlust on tekitanud avalikkusest läbi käinud teated selle kohta, kuidas juba koroonat põdenud inimesed on uuesti nakatunud. Samas pole nende haigust uuesti põdenud inimeste hulk eriti suur.
Uuring Islandil jätkub. Inimestelt võetakse antikehade proove, et välja selgitada, kui kaua immuunsus kestab. Ühtlasi uuritakse, kas koroona toob kaasa pikaajalisi vaevusi nagu väsimus, lihasvalu, peavad ja tunnete hägustumine.
Suvel selgus ühtlasi mitmes riigis tehtud uuringutest, kui vähestel inimestel on antikehad. Näiteks Hispaanias on vaid 5 protsendil inimestest antikehad, Rootsis 7 protsendil. See tähendab, et vaid 7 protsenti rootslastest on koroonat põdenud.
Rootsi peaepidemioloog Anders Tegnell ei osanud kommenteerida asjaolu, et kui enamusel nakatunutest tekivad antikehad, siis kuidas seletada, et nii vähestel roostlastel on antikehad. Rootsis tehtud varasem uuring näitas, et ka viirust kergelt põdenutel tekivad antikehad.
Tegnell ütles, et Rootsi nakatumiste langust võib seletada asjaoluga, et ühiskonnas on tekkinud teatav immuunsus, aga pole veel selge kui ulatuslik see immuunsus on.
Suur antikehade uuring on kavas läbi viia ka Taanis, kus lähema 5 kuuga tahetakse võtta proov 1,3 miljonilt taanlaselt. Eesmäerk on välja selgitada, kui levinud on viirus ja kas mõnedel gruppidel on suurem nakatumise oht. Sügise jooksul saavad miljon taanlast küsitluslehe ja testidele kutsutakse 500 000 inimest. Kevadel saadetakse küsitluslehed veel miljonile taanlasele ja neist 750 000 kutsutakse testile.
Taanis testitakse aprillist kuni oktoobrini 60 000 meedikut. Novembris tahetakse saada testile ühiskonnas haavatumas olukorras inimesi nagu alkohoolikud, narkomaanid ja kodutud.
https://yle.fi/uutiset/3-11551733
