Vastavalt uuringutele on koroona esimene tunnus tavaliselt palavik, samas kui gripi puhul on see tavaliselt köha.
Koroonaviirus põhjustab äkilise hingamisteede põletiku, mille tunnused on palavik, köha, kurguvalu, hingeldus, lihasvalu, väsimus, nohu, iiveldus ja kõhulahtisus. Lisaks kaasneb viirusega maitse- ja lõhnataju kadumine. Enamus nakatunutest põeb haigust kergel kujul.
Värskes uuringus on tehtud kindlaks, mis järjestuses koroona vaevused esinevad. Omavahel võrreldi nelja koroona tunnust: palavik, köha, iiveldus ja oksendamine ning kõhulahtisus.
Uuringu järgi algab koroonaviirus tavaliselt palavikuga. Järgmisena tuleb köha, siis iiveldus ja oksendamine ning kõige lõpus kõhulahtisus.
Võimalik on ka haigusnähtude teistsugune järjestus. Kõige ebatavalisem on see, et koroona algab kõhuhädadega. Uuringus võrreldi omavahel 56 000 koroonapatsiendi andmeid.
Uuringus vaadeldi ka raskemini märgatavate vaevuste esinemist. Need on kurguvalu, lihasvalu ja peavalu. Kui need vaevused veel lisada, siis selgub, et koroona algab enamasti palavikuga, siis järgneb köha. Kolmandana järgneb kas kurgu-, lihas- või peavalu, mõnikord aga kõik kolm korraga. Viimasena esinevad kõhuhädad.
Vaevused esinevad samas järjekorras nii kergete kui raskete haigusjuhtude puhul. Vaadeldi siiski vaid haiglaravil olnud patsientide andmeid.
Vaevusi võrreldi ka teiste viirustega nagu gripp, SARS ja MERS. Uuringu järgi esinevad gripi haigusnähud samas järjekorras nagu koroona puhul. Gripi puhul esineb aga kõige esimesena tavaliselt köha, mitte palavik nagu koroona puhul. Kui võeti arvesse ka muud vaevused, siis on gripi puhul algul köha või lihasvalu, siis peavalu, kurguvalu, palavik, iiveldus või oksendamine ja kõhulahtisus.
SARSi ja MERSi puhul ilmnes erinevus koroonaga kõhuvaevustes. SARSi ja MERSi puhul esines kõhulahtisus enne iiveldust või oksendamist. Kuivõrd vaevused on väga sarnased, tasub haigusnähtude puhul lasta teha koroonatest.
Koroonaviiruse vaevused algavad tavaliselt 4-5 päeva peale nakatumist. Mõnedel avalduvad vaevused juba järgmisel päeval, teistel paari nädala pärast. Teadlased pole veel aru saanud, miks on haigusnähtude ilmnemisel nii suur ajaline erinevus.
Koroonaviiruse haigusnähud on mõnel inimesel nii leebed, et need võib segi ajada nohu või allergiaga. Kergete juhtude puhul kaovad haigusnähud paari nädalaga. Rasketel juhtudel võivad haigusnähud püsida 8 nädalat. Mõnedel patsientidel püsivad nähud veelgi kauem.
https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fpubh.2020.00473/full
