Soomes levib põldhiirte väljaheidete kaudu Puumala viirus ehk hantaviirus, mis põhjustab inimestel raske haiguse.
Kui inimene Soomes sügisel viirushaigusesse haigestub, võib tegemist olla just Puumala viirusega. Tavaliselt nakatutakse vastu talve puukuuris hiirte väljaheidetest tekkinud tolmu kaudu. Haiguse peiteaeg on 2-6 nädalat, vahendab Iltalehti.
Puumala viiruse tagajärjel kahjustub ajutiselt inimesel neerude töö ja tõuseb palavik. Viimase 5 aastaga on registreeritud Soomes igal aastal 1000-1600 Puumala viiruse juhtu. Eeslmisel, 2019. aastal registreeriti veidi üle 1200 haigusjuhu.
Oht haigestuda on sügise lõpust talve alguseni, mil põldhiired tulevad talvituma inimeste hoonetesse nagu suvilad ja varjualused. Viirus levib hingamisteede kaudu, kui põldhiirte väljaheited satuvad tolmu sisse. Seetõttu on võimalik haigust ära hoida kuurialuste puhastamisega. Märja lapiga saab ära hoida viiruse levikut õhku. Lisaks võib kasutada näomaski.
Viirus levib inimesele põldhiirte kuivanud väljaheidete kaudu. Enamasti saadakse viirus sealt, kuhu hiired on sisse pääsenud. Viirus on põldhiirtel tavaline, olenevalt aastast võib pooltel Soome põldhiirtel esineda Puumala viirus. Pärast nakatumist levitab hiir viirust terve oma elu.
Kõige tavalisem viis saada Puumala viirus on lõhkuda sügisel kuuri all puid. Viirus püsib elujõulisena väljaspool hiire organismi toatemperatuuril kaks nädalat, aga külmades ja niisketes kohtades sügisel ja talvel palju kauem. Seetõttu tasub suvilaid ja varjualuseid puhastada suve hakul.
Majades, suvilates ja varjualustes on soovitav kasutada hiirelõkse, et elamisse tulnud põldhiired kätte saada. Elusalt ei tohiks hiiri püüda, sest siis levib palju nakkusohtlikku uriini. Surnud hiirtelt enam nakkust ei saa.
Soomes võib Puumala viirust pidada levinud haiguseks, sest seda on põdenud üle poolte maapiirkondades elavatest meestest ja kogu Soome elanikkonnast 10 protsenti. Ligi 80 protsenti nakatunutest on põdenud haigust leebel kujul.
Mõned inimesed põevad haigust nii kergesti, et sellest annavad tunnistust vaid veres olevad antikehad. Kaks kolmandikku haigestunutest on mehed, mis tuleb sellest, et mehed puutuvad rohkem kokku hiirte ja nende elupaikadega. Lastel esineb haigust harva. Üle poolte haigestunutest on 30-50-aastased. Haigust esineb rohkem Soome idaosas. Uuringute põhjal nakatuvad teistest rohkem suitsetajad.
Puumala viiruse tekitatud haiguse tunnused on kõrge palavik ning pea-, selja- ja liigesevalud. See võib põhjustada ka uimasust, iiveldust ja oksendamist. Kolmandikul haigestunutest nõrgeneb järsult nägemine.
Kõik inimesed Puumala viirusest kergelt ei pääse. Mõnedel on geneetiline soodumus põdeda haigust raskelt ja see võib olla eluohtlik. Haigusel on pikk, 2-6 nädalat kestev peiteperiood. Pärast nakatumist ründab viirus neerusid ja pärsib neerude tegevust. Selle tunnus on urineerimise vähenemine ja vedeliku kogunemine organismi.
Kui haigus on raske, pöördub inimene tavaliselt arsti poole. Haigus diagnoositakse antikehade testiga ja ravi sõltub haigusnähtudest. Palavikku saab alandada ja neerude tööd soodustada ravimitega. Vajadusel tehakse ka dialüüsiravi. Otsest rohtu haiguse vastu ei ole.
Viirusest saab hoiduda näomaski, pindade pesemise ja üle 60-kraadise kuuma veega töötlemise abil. Viiruse vastu vaktsiin puudub. Epideemia puhkeb Soomes tavaliselt ga 3 aasta tagant ja need on aastad, mil põldhiiri on rohkem. Lohutav on see, et haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.
Spetsialistide info kohaselt on põldhiirte arvukus Soomes viimastel aastatel vähenenud, mis on Puumala viiruse seisukohalt hea uudis.
https://www.iltalehti.fi/terveysuutiset/a/d756d7fd-3da7-4ba8-a69d-bc9f386463f5
