Grupp Soome arste avaldas pöördumise, milles tehti ettepanek lubada kergete haigusnähtudega ehk nn nohused lapsed lasteaeda isegi siis, kui koroonatesti pole tehtud. Praeguse soovituse järgi haigusnähtudega lapsi lasteaeda viia ei tohi, kuni koroonatesti tehtud pole ja tulemused pole selgunud.
Probleem tõusis sellest, et koroonatestide järjekorrad on Soomes veninud väga pikaks, kuna väga palju tuuakse testidele lapsi, kes ei tohi ilma testimata minna lasteaeda. Seetõttu ei pääse paljud lapsed lasteaeda ja nende vanemad tööle. Arstid leiavad, et testima peaks eelkõige täiskasvanuid ja noorukeid, vahendab Iltalehti.
Lapimaa ravipiirkonna nakkushaiguste peaarst Markku Broas aga peab sellist pöördumist ohtlikuks, kuna värske Euroopa haiguste kontrollikeskuse ECDC uuring kinnitab, et lapsed võivad koroonat levitada samamoodi kui täiskasvanud. Ehk siis on suur oht, et kui haiged lapsed viiakse lasteaeda ja kooli, siis tuuakse haigus koju ning haigestuvad vanemad ja vanavanemad, samuti lasteaia töötajad, kelle jaoks võib haigus olla ohtlik.
Rootsi teadlased on samuti mures koolide alguse pärast, kuna nakkus levib laste ja noorte hulgas. Rootsi teadlased kritiseerivad ametivõimusid, kelle arvates lapsed koroonat ei levita.
Iisraelis tehtud uuringu kohaselt hakkas nakatumine kasvama 10 päeva pärast piirangute kaotamist ning haigus levis põhiliselt 10-19-aastaste laste ja noorukite hulgas. USA-s korraldatud laste ja noorte laagris nakatusid põhiliselt lapsed vanuses 6-10 eluaastat.
Markku Broas on seisukohal, et lastel peaks laskma teha koroonatesti vähimategi haigustunnuste puhul ning mingil juhul ei tohi naasta lasteaeda ega kooli enne, kui on selgunud negatiivne testi tulemus. Praegu on ka Soome terviseameti ametlik soovitus, et kui lapsel on haigusnähud, tuleb talle lasta teha koroonatest. Broas peab neid juhiseid oluliseks, kuna nende järgi ei tohi haigena minna ei lasteaeda ega kooli.
Soome arstid aga tegid oma pöördumises ettepaneku, et ühiskonna toimimiseks tuleks lasta ka nohused lapsed ilma testita lasteaeda ja kooli. Broas aga teeb ettepaneku suurendada koroonaproove võtvate ja teste analüüsivate inimeste arvu. Nende töötajate puudus on praegu Soomes üleriigiline probleem.
Soome terviseamet on samuti rõhutanud, et testide tegemise võimekust tuleb tõsta. Amet soovitab laboritele koroona kiirteste. Broas lisab, et ainult testides on võimalik piirata koroona levikut.
Rootsi teadlased peavad ekslikuks ka väidet, et lapsed põevad koroonat kergelt. Teadlaste väitel põevad lapsed küll koroonat kergemalt, aga neil võivad ilmneda hiljem rasked tüsistused. Selliseid juhtumeid on Rootsis ligi 50. Kõigi nende puhul on läinud vaja haiglaravi.
Rootsis on koroonaga intensiivravile sattunud 32 last ja lisaks on koroonaga haiglaravil olnud 147 last. Üks on surnud. Soomes on alla 10-aastaseid koroonaga haigestunuid olnud 258. Soomes pole olnud koroonaga intensiivravil ühtegi last.
Rootsi teadlaste väitel koroona pikaajalist mõju veel ei tunta. Samas on teateid sellest, et viirus kahjustab südant, kopsusid ja aju. Pole teada, kuidas COVID-19 mõjutab tervist pikas perspektiivis.
https://www.iltalehti.fi/kotimaa/a/613c293b-fd5e-471f-a2a0-7df8bbb4aab5
