Meeste osakaal rahvastikus on Soomes kasvanud pidevalt viimastel aastakümnetel. 20 aasta pärast on mehi esimest korda ajaloos rohkem kui naisi. See mõjutab nii tööelu kui poliitikat.

Praegu on Soomes läbi aegade kõige enam mehi. Juba lähiajal toimub suur muutus, kus mehi on ühiskonnas rohkem kui naisi. Praegu on meeste osakaal rahvastikus 49,4 protsenti ja 204 omavalitsuses on meeste osakaal juba suurem kui naiste oma. Veel 2000. aastal oli mehi rohkem vaid 169 omavalitsuses, vahendab Helsingin Sanomat.

Üks kõige enam mehistunud kohti on Uusikaupunki. Linna ligi 15 000 elanikust moodustavad mehed 50,6 protsenti. 20 aasta pärast on seal mehi 55 protsenti.

Uusikaupunkis meelitab mehi kohale sealne autotehas. Suvel on linnas palju külastajaid ja siis tundub, et naisi on rohkem, aga talved on süngemad, räägib üks mees.

Soomes on kogu aeg olnud naisi rohkem ja see tuleb asjaolust, et naised elavad kauem kui mehed. Vastsündinud poiste oodatav keskmine eluiga on Soomes 78,9 aastat, tüdrukutel 84,3 aastat. 1980ndate aastate algul aga hakkas Soomes meeste osakaal tõusma ja see protsess jätkub. Värske rahvastikuprognoosi kohaselt on 2044. aasta esimest korda mehi rohkem kui naisi. Statistikaameti andmed ulatuvad tagasi aastasse 1750.

Meeste osakaal tõuseb Soomes põhiliselt seoses migratsiooniga. 2015. aasta massilise migratsiooni ajal tulid Soome põhiliselt mehed. Naised taas lahkuvad rohkem Soomest. Igal aastal läheb Soomest välismaale ligi 10 000 inimest ja sooline erinevus on märgatav. Näiteks aastatel 2016-2018 läks igal aastal naisi välismaale 1000 võrra rohkem kui mehi. Suur osa lahkujatest tuleb hiljem tagasi, aga paljud soome naised jäävad elama välismaale.

Lisaks migratsioonile mõjutab meeste arvu sündimus. Kogu Soome iseseisvuse aja on igal aastal sündinud tüdrukuid vähem kui poisse. Soome linnad samuti mehistuvad. Mitmetes suurtes linnades on praegu veel naisi veidi enam kui mehi, aga mitte kauaks. Soome suurtest ülikoolilinnadest on 2000ndatel aastatel kõik mehistunud, välja arvatud Rovaniemi. Vaasas on mehi juba rohkem kui naisi.

Põhjuseks, miks linnad mehistuvad on samuti migratsioon. Migrandid on valdavas osas mehed ja neile maaelu ei meeldi. Mehistumine omakorda hakkab mõjutama Soome ühiskonda. Näiteks tööturul on suured soolised erinevused. Naised on rohkem riigiametis ja mehed erasektoris.

Viimastel aastatel on naised õppinud põhiliselt ameteid, mis kuulusid varem meestele nagu arstid ja juristid. Mehed seevastu pole omaks võtnud naiselikke ameteid. See aga hakkab muutuma, kui mehi on rohkem. Inimesed peavad hakkama kohanema muutustega. Mehelikke erialasid on hakanud kaduma, nagu paljud põllumajanduse, metsanduse ja tööstusega seotud ametid. Seal, kus mehelik tööstus on tegevuse lõpetanud, on mehed pidanud ümber õppima muudele erialadele nagu tervishoid ja massaaž.

Meeste osakaalu tõus kajastub ka poliitikas valimistel. Meeste osakaalu tõusuga saab valimistel määravaks materialistlikum suund. Sotsiaalsete asemel tõusevad esile majanduslikud teemad. Tulevikus on võimalik meeste hääli püüda kolmes valdkonnas: riigivõla piiramine, maksustamise mõõdukus ja tööalane hõivatus. Meeste vaated on materialistlikumad ja praktilisemad, nagu seda on põlissoomlastel.

Lihtsalt öeldes on paljudes meestes peidus põlissoomlaslikke jooni, isegi kui nad selle erakonna poolt ei hääleta. Meestele on keskmisest enam elus tähtsad raha ja majanduslik pool. Naiste jaoks on tähtsamad inimsuhted ning sotsiaalne pool ja tervis.

Paljude meeste pettumus tööelus ja ühiskonna muutustes paistab silma valimistel. Parempopulistlikud erakonnad koguvad põhiliselt meeste hääli, Soomes saavad põlissoomlased rohkem hääli meestelt kui naistelt. Eriti paistis see silma 2011. aastal, kui tööealised mehed muutusid valimistel järsku aktiivseks, kui neile pakuti ahvatlevat alternatiivi. Paljud neist polnud varem kunagi valimas käinud. Tulemus oli põlissoomlaste valimisvõit. Eelmise, 2019. aasta parlamendi valimistel oli meeste hulgas võitja põlissoomlaste erakond, naiste hulgas oli erakond alles 5. kohal.

Põlissoomlaste populaarsus meeste hulgas tuleb just tugevatest, traditsioonilistest ja mehelikest väärtustest. See tähendab, et majandus, tööstus ja soomlaste töökohad on esikohal. Kui sellest raha üle jääb, võib tegeleda ka sotsiaalsete küsimuste ja globaalse vastutusega. See on meestele korda läinud.

Kui meeste arv ühiskonnas kasvab, siis tähendab see põlissoomlaste edu jätkuvat kasvu. Valimisi on mõjutanud ka globaalne majanduslik olukord – kui majandus kasvab, siis populistlike erakondade toetus langeb.

Teiste traditsiooniliste Soome erakondade nagu keskerakonna, koonderakonna ja sotside toetus ei jagune sugupoolte vahel, vaid seoses vanusega. Keskerakonna ja sotside toetajad on seni olnud ja on veel suured eakate põlvkonnad. Lisaks on naised toetanud rohelisi – erakond on suunatud liberaalete vaadetega naistele. Seoses kliimamuutusega on rohelistel üha enam toetajaid nii naiste kui meeste hulgas.

Soome uuringufirma Taloustutkimus uuringujuht Juho Rahnonen prognoosib, et tulevikus teevad Soome poliitikas ilma rohelised ja põlissoomlased. Põlissoomlased korjavad oma konservatiivsete ja mehelike väärtustega noorte meeste ja rohelised oma liberaalsete ja pehmete väärtustega noorte naiste hääli. Soome vasakpoolsed on seni tuginenud feministlikele väärtustele, aga seoses koroonakriisiga avaneb võimalus majanduslike küsimustega püüda ka meeste hääli.

Meeste osakaal on Soomes kasvanud viimased 40 aastat. Aastaks 2044 on mehi Soomes veidi enam kui naisi. See tähendab, et muutused toimuvad aeglaselt. Kuigi meeste osakaal on kasvanud, on ühiskond tervikuna muutunud naiselikumaks. Kui suurte põlvkondade jaoks olid esmatähtsad majanduslikud küsimused, siis praegustel noortel pole nii materialistlikke vaateid. Seda on näha pehmete väärtuste kasvus.

Ehk siis – kuigi meeste osakaal kasvab, on nad tulevikus oma vaadetelt pehmemad. Seetõttu prognoositakse majanduse ja tööalase hõivatuse küsimuste taandumist poliitikas.

https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000006596844.html