Rootsi väljaanne Expressen on kätte saanud Rootsi peaepidemioloogi Anders Tegnelli kirjavahetuse, millest tuleb välja tegelik koolide lahtihoidmise soovi põhjus koroona ajal – selleks on laste teadlik nakatamine ja sellega karjaimmuunsuse loomine.
Expressen on ühtlasi avaldanud Tegnelli kirjavahetuse Soome terviseameti terviseohutuse juhi Mika Salmineniga. Asi sai alguse sellest, et Tegnell sai 13. märtsil e-kirja pensionil olevalt Rootsi arstilt. Selles pakub arst välja, et koroonaga võiks käituda samamoodi nagu kunagi tehti tuulerõugetega: teha nii, et võimalikult paljud lapsed saaksid nakkuse kontrollitud tingimustes.
Arst pakub isegi välja, et võiks broneerida hotelli, kus lapsed saaksid teineteist nakatada. Pärast tervenemist poleks vaja enam haigust karta ning seda, et nad teisi nakatavad.
Tegnell saatis selle kirja edasi nii Rootsi terviseameti juhile Johan Carlsonile kui ka Soome kolleegile Mika Salminenile. Kirja juurde lisas Tegnell: see on hea põhjus koolide lahti hoidmiseks, et kiiremini saavutada karjaimmuunsus.
Salminen vastas sellele kirjale: Meie oleme sama mõelnud. Aga sel ajal levitavad lapsed nakkust edasi…
Järgmises kirjas Tegnellile kirjutas Salminen, et Soome terviseameti mudeli järgi väheneb vanurite nn attack rate 10 protsendi võrra, kui koolid lahti hoida. (Selgituseks: attack rate tähistab seda osa elanikkonnast, kes kuuluvad riskigruppi ja kel on oht nakatuda). Tegnell vastas selle peale: Ehk on 10 see protsenti seda väärt?
Pärast seda 13. märtsil andis Salminen intervjuu, milles rääkis, et koolide sulgemine ei lahenda kõiki probleeme, kuna lapsed suhtlevad kooliväliselt edasi ja neid on raske kontrollida. Salminen rõhus sellele, et kodus istuvatel lastel tekivad probleemid vaimse tervisega. Soome koolides mindi kaugõppele siiski üle 18. märtsil. Rootsis olid aga koolid avatud kuni kevadsemestri lõpuni.
Expressen paljastab artiklites, kuidas jõudis Rootsi selleni, et koroonameetmed olid nii erinevad teistest riikidest. Tuleb välja, et Rootsi terviseametnikud ootasid seda, et koroona levib kiiresti kogu elanikkonnas ning riigis tekib karjaimmuunsus.
Karjaimmuunsus tähendab seda, et ühiskonnas on nakkusega kokku puutunud nii suur osa, et viiruse levik aeglustub. Expresseni käsutuses olevast kirjavahetusest tuleb välja, et Rootsi terviseametnikud arutasid karjaimmuunsuse asja omavahel aktiivselt, kuigi avalikkuse ees nad seda eitasid.
Soome ametivõimud on samuti eitanud, et nad oleks taotlenud karjaimmuunsust. Salminen on samas märkinud, et koroona summutamine on võimatu. Juulikuus rääkis ta Soome koroonastrateegiat tutvustades, et eesmärk on viiruse levikut pidurdada. Tema väitel annab summutamine ettekujutuse, et viirus võiks maailmast kaduda, mis pole realistlik.
Rootsis on 10,2 miljoni elaniku juures registreeritud üle 5700 koroonasurma. 5,5 miljoni elanikuga Soomes on koroona tõttu surnud ligi 300 inimest.
https://www.expressen.se/nyheter/qs/interna-radslaget-om-flockimmunitet/
