Hea teada: koroonatesti tegemine võib lapsele olla piinarikas kogemus, aga seda saab leevendada

Soome lastearstid peavad koroonatesti tegemist lastele valuliseks ja isegi väärkohtlemisega sarnanevaks toiminguks, mida ei tohiks lasta niisama igaks juhuks teha.

Soome terviseamet ei soovita testi tegemist leebete haigusnähtudega lastele, kelle puhul pole põhjust kahtlustada koroonaga nakatumist. Testile peab aga minema, kui hooldaja või tervisetöötaja tuvastab lapsel koroonale iseloomulikud haigusnähud, vahendab Helsingin Sanomat.

Kui lapsega peab minema testi tegema, siis peaks vanemad püüdma jääda rahulikuks ja olema lapsele toeks. Testide tegemise kogemusega Helsingi haiglaõde Tiia Pulkkinen soovitab vanematel lastele kirjeldada, mismoodi testi tegemine käib. Väga üksikasjalikult aga pole vaja lapsele asja selgitada, et laps liiga ärevusse ei satuks.

Lapsele tasub öelda, et test on ebameeldiv, aga see läheb kiiresti mööda. Hea oleks öelda ka seda, et proov võetakse ninast.

Lapsed on enamasti enne testi tegemist ärevuses ja hirmul. Hirmu saab aga rääkimisega leevendada. Kui laps on juba selles vanuses, et aru saab, siis räägib proovi võtja ise, kuidas asi käib. Väiksemate laste puhul räägitakse seda lapsele või hooldajale.

Tiia Pulkkinen rääkis, mismoodi on võimalik muuta proovi võtmine lapsele võimalikult valutuks:

1. Istu lapse kõrval. Kui proov võetakse autost, siis tasub täiskasvanul istuda tagaistmele lapse kõrvale, et saaks proovi võtmise ajal lapsel käest kinni hoida. Lisaks toetamisele ja lohutamisele aitab käest kinni hoidmine kaasa ka sellele, et laps ei haaraks meediku käest kinni sel ajal, kui proovitikk lükatakse lapsele ninasõõrmesse. Laste puhul on tavaline, et nad tahavad tikust kinni võtta, et seda eemaldada. Kui laps on eriti hirmul ja kartlik, siis võib teda proovi võtmise ajal süles hoida. Siis pannakse laps istuma selg vanema poole nii, et vanema käsi on vöökohal ümber lapse keha. Lapse käed jäävad siis lapsevanema käe alla.

2. Toeta õiget asendit. Isikul, kellelt proovi võetakse, soovitatakse kallutada keha võimalikult taha, et lõug ja nina on püstiasendis. Proovi võtja võtab lapsel lõuast kinni, asetades pöidla lõua juurde ja käe vastu pead kõrva juurde. Nii ei saa laps proovi võtmise ajal oma pead pöörata. Kui laps on süles, võib vanem võtta ise lapsel otsa eest kinni, nii et laps nõjatuks tahapoole. Nii on lapse asend võimalikult mugav.

3. Tuleta meelde hingamist. Proovi võtmise ajal on soovitav hingata suu kaudu. Nii on võimalik proovi kergemini võtta. Hingamist tasub lapsele meelde tuletada kogu proovi võtmise aja jooksul – eriti kipuvad hingamist ära unustama täiskasvanud.

4. Lohuta ja rahusta. Kui laps on närviline ja rabeleb, siis tuleks last jutuga rahustada. Vanematel on laste toetamisel tähtis roll. Enamikul juhtudel laseb ka närviline laps võtta proovi, kui talle on eelnevalt seletatud, miks see hea on. Palju sõltub lapse vanusest ja võimest aru saada. Kui vanem seda soovib, siis test võetakse, seda isegi siis, kui laps karjub ja ei taha testi tegemist. Päris vägisi testi siiski ei tehta.

5. Ole ise rahulik. Olukord on raske kõigi jaoks, aga vanemate kohus on püsida rahulikuna. Kui vanem hüsteeritseb, siis teeb seda ka laps. Vanem võib lapsega juttu ajada ja öelda, et kõik saab kiiresti läbi, ning last käest hoida.

6. Lugege koos kümneni. Proovi võtmine kestab 5-10 sekundit. Kui laps oskab, võib temaga koos lugeda kümneni. Kuigi see võib tunduda pikk aeg, on laps enamasti rahul sellega, kui kümne juures on tikk juba ninast väljas.

7. Kiida last. Olgu testimise olukord hea või halb, last peaks alati kiitma. Proovi võtmisel peaks lapsele jääma tunne, et ei tasu muretseda. Olukord tahetakse muuta nii meeldivaks kui võimalik.

Arvestada tuleb ka sellega, et testi tegemine võib viltu minna. Kui proovi võtmise ajal pead keerata, siis ei saa tikku enam ninast välja. Samuti võib nina paistetus muuta proovi võtmise valulikumaks. Kui tikku ei saa lükata päris lõpuni välja, siis võetakse proov sealt, kust võimalik.

Pärast proovi võtmist hakkavad mõned lapsed nutma, mis võib tulla pinge langusest. Enamasti on aga lastel peale proovi võtmist rõõmus meel, isegi, kui nad vahepeal nutsid.

Kui laps on peale testi tegemist närviline ja vihane, siis soovitatakse vanematel sõita kõrvalolevale parkimiskohale, kus saab last maha rahustada enne ärasõitu. Vahel piisab lapse rahustamiseks ka sellest, kui ta ei näe enam kaitserõivastuses proovi võtjat. Peale testi tegemist antakse autos olijatele juhised, kuidas edasi talitada.

Pulkkinen soovitab lapsevanematel lastega kõik testi tegemist puudutavad asjad läbi arutada. Küsimusi võib tulla veel mitu päeva peale testi tegemist.

https://www.hs.fi/hyvinvointi/art-2000006615301.html

Kommentaarid
(Külastatud 3,249 korda, 2 külastust täna)