Maailm muutub oluliselt iga aastakümnendiga. Reisimine on muutunud ajaga oluliselt lihtsamaks ja digiajastu annab inimestele võimaluse saada kõike minimaalse vaevaga ja kodust lahkumata. Millega siis aga tegelevad tänapäeva Eesti ja Soome noored täiskasvanud (18-30 aastased)? Mis sammud võetakse peale keskkooli lõppu? Mis on meil sarnast, mis erinevat?
Soome noored täiskasvanud
Haridus ja teadusministeeriumi uuringu kohaselt alustas 2015. aasta seisuga 94 protsenti kohustusliku põhihariduse omandanud õpilastest kohe pärast põhikooli lõpetamist õpinguid üld- või kutsekeskhariduse tasemel, mis on väga muljet avaldav number ja näitab, et Soome noored võtavad haridust tõsiselt. Lisaks haridusele on Soomes kohustuslik ajateenistus. Kõik vähemalt 18 aastased Soome mehed, kellel ei ole tervislikke probleeme, peavad kaitseväes aega teenima 165 – 347 päeva. Igal aastal treenitakse välja ligikaudu 27 000 sõdurit.
Meelelahutuslikuma poole pealt vaadates on soomlased suured hasartmängurid. Kuna palgad on head, võimalused spordiennustuste tegemiseks ja kasiinos mängimiseks iga nurga peal, siis hakkab suurem osa täisealisi soomlasi ka varakult hasartmänge proovima. Delfi ärilehe sõnul mängib Soomes hasartmänge ligikaudu 80 protsenti täisealistest soomlastest ja nad kulutavad hasartmängudele igal aastal ligi kaks miljardit eurot. Üks kõige populaarsemaid mänge soomlaste seas on Mega Moolah slotimäng, mis on üle maailma tuntud hiigelsuurte jackpotide poolest.
Samuti on soomlased väga tugevad ka erinevatel spordialadel. Jäähokis tuldi 2019. aastal maailmameistriks äärmiselt noore koosseisuga, mis näitab, et spordile pühendutakse varajasest elueast ning jätkatakse ka täisealisena. Lisaks sellele jõudis Soome jalgpallikoondis esimest korda ajaloos ka suvisele Euroopa Meistrivõistluste finaalturniirile, mis küll maailmas valitseva pandeemia tõttu lükati edasi aasta võrra edasi, kuid toimumata ei jää. Ka jalgpallikoondist esindavad noored pallurid, mis omakorda kasvatab veelgi huvi jalgpalli mängimise ja trennide vastu riigis.
Eesti noored täiskasvanud
Eestis on peale põhihariduse lõpetamist edasisele õpinguteele minejate protsent kehvem. Igal aastal lõpetab Eestis keskkooli üle 6000 noore. Neist umbes pooltest saavad Eesti ülikoolides ja kõrgkoolides tudengid. Haridussilma statistika andmebaasil ei jätkanud 2017. aastal õpinguid 35 protsenti inimestest. See statistika ei sisalda välismaale õppima asujaid. Millega siis tegelevad need, kes otsustavad õpinguid mitte jätkata? Ka Eestis on kaitsevägi kohustuslik ning paljud noored tahavad sellega kohe peale keskkooli ühele poole saada. Muidugi on Eestis ohtralt ka neid, kes üritavad sellest täielikult kõrvale viilida.
Samuti meeldib eestlastele reisida. Üheks kõige populaarsemaks sihtkohaks on Austraalia, sest seal on võrreldes Eestiga fantastiline kliima, head palgad ning unustamatud elamused. Teine populaarne sihtkoht just palkade ja töö pärast ongi meie naaber Soome. Soome rahvastikuregistri alusel elab Soomes üle 50 000 eestlase, nende hulgas ka kümneid tuhandeid noori täiskasvanuid.
Nagu soomlastele, nii meeldib ka eestlastele mängida hasartmänge. Kohe kui vanus lubab, proovivad paljud 18+ Eesti noored oma kätt spordiennustuses. Sellest on aru saanud ka teenusepakkujad ja seetõttu ongi meil väikese riigi kohta äärmiselt palju erinevaid spordiennustuse ja netikasiino ettevõtteid. Täpsemalt saate Eesti ja Soome hasartmänguteemal lugeda varasemast Eestinen artiklist.
Kokkuvõttes on mõlemate riikide noorte vahel nii sarnasusi kui ka erinevusi. Soomes jätkab haridusteed oluliselt suurem protsent noori kui Eestis. Eestlased tahavad pigem kohe välismaale minna raha teenima ja reisima. Soomlased võib-olla ei kipu nii kiiresti koduriigist minema, sest nende palgad on tunduvalt paremad, kui Eestis. Sarnasuste poole pealt on mõlemas riigis kohustuslik kaitsevägi, tahe sporti teha ja samas ka tahe hasartmänge mängida.
