Soomes jäi eriolukorra ajal Euroopa arvestuses kõige enam töötajaid kaugtööle, kokku 60 protsenti. Soomele järgnevad Beneluxi maad, Rootsi ja Taani, kus kaugtöötajate osakaal on 50 protsenti ringis.

Soome statistikaameti töötingimuste spetsialist Hanna Sutela märkis blogikirjutises, et kaugtööle siirdumine oli Soomes väga kiire ja ulatuslik. Nii jäid kaugtööle suurem osa õpetajatest, mis oleks olnud varem mõeldamatu, vahendab Helsingin Sanomat.

Sutela hinnangul on tänavu olnud kaugtööl ligi pooled töötajatest ehk miljon inimest. Muutus on väga kiire võrreldes 2018. aasta sügisega, mil vaid 28 protsenti töötajatest kinnitas kaugtöö tegemist. Sellele lisaks oli 16 protsendil võimalik kaugtööd teha, aga nad ei teinud seda. Kolm protsenti inimestest vastas, et tööandja ei luba kaugtööd teha. Kokkuvõttes ei pidanud üle poole ehk 54 protsenti võimalikuks aastal 2018 kaugtöö tegemist. Nii vastas ka suurem osa õpetajatest.

Soomele vastanduvad Euroopas Rumeenia, Horvaatia, Kreeka, Ungari ja Bulgaaria, kus kaugtööd teeb alla 30 protsendi töötajatest. Sutela märkis, et Soomes soodustab kaugtöö tegemist inimeste loomus, kuna soomlastele meeldib omaette nokitseda. Lisaks tuleb märkida, et Ida- ja Lõuna-Euroopas on suurem nende inimeste osakaal, kes teenivad elatist tootmises või teeninduses, kus kaugtööd on raske teha. Näiteks põllumajanduses ei saa kaugtööd teha. Samamoodi pole võimalik kaugtööd teha teeninduses ning turismi valdkonnas pole praegu üldse võimalik tööd teha.

Soome edu põhjus on ka see, et soomlased on teistega võrreldes väga kõrgelt haritud. Soomes on näiteks kõrgharidusega naistöötajate osakaal kõrgeim Euroopa Liidus. Teadmistepõhistes ametites on lihtsam kaugtööd teha. Samuti aitavad kaugtöö tegemisele kaasa sideühenduste kvaliteet ja kättesaadavus. Suure kaugtöö osakaalu tõttu võib Soomet teistest rohkem puudutada uus nähtus – kaugtöö tüdimus.

https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000006514854.html