Mitmetes Euroopa riikides on koos piirangute leevendamisega hakatud pidutsema, aga Maailma Terviseorganisatsiooni WHO Euroopa esindaja Hans Kluge hoiatab, et praegu pole aeg pidutsemiseks, kuna tuleb valmistuda koroona teiseks laineks.
Euroopa peab valmistuma koroona talviseks teiseks laineks, ütles Kluge intervjuus Briti väljaandele Telegraph.
Dr Kluge väitel tuleb suurendada haiglate võimekust, et olla valmis vastu võtma rohkem patsiente. Ta lisas, et praegune nakatumiste vähenemine ei tähenda seda, et epideemia on läbi. Pidutsemise asemel tuleb võtta õppust esimesest lainest ja teha vastavad korrektiivid.
Dr Kluge ütles, et Jaapan ja Singapur on aru saanud, et pidutsemiseks pole põhjust ja on hakanud valmistuma teiseks laineks. Seda teevad ka Skandinaavia riigid – nad ei välista teist lainet, aga loodavad, et sellele on võimalik kiiresti reageerida ja puhangud lokaliseerida.
Enamus teadlasi on arvamusel, et koroona teisest lainest pääsu pole, kuna haiguse vastu pole veel vaktsiini ega ravi. Küsimus on ainult selles, millal see tuleb. Dr Kluge märkis, et on eriti mures topeltlaine pärast: kui koroonaviirus tuleb koos teiste viirustega nagu gripp ja leetrid. Asjatundjate väitel võib koroonaviirus tagasi tulla talvel, seoses viiruse sesoonsuse ja piirangute leevendamisega.
Dr Kluge sõnul on koroonaviiruse epitsenter liikunud Euroopas ida poole ja kõige enam nakatumisi on Venemaal, Ukrainas, Valgevenes ja Kasahstanis.
Praegu pole veel teada, kas uus koroonaviirus on endeemiline, see tähendab, et tuleb talvel tagasi. Samas aga käituvad nii teised koroonaviirused nagu tavaline külmetushaigus – nad tulevad tagasi talvel. Alates koroonaviiruse epideemia algusest on teadlasi hirmutanud Hispaania gripp, mis tuli kolme lainena: 1918. aasta kevadel, 1918. aasta sügisel ja 1919. aasta talvel. Hispaania gripi viirus levis esimese ilmasõja ajal ühest riigist teise koos sõduritega.
Hispaania gripi esimene laine oli eriti surmav vanematele inimestele. Siis aga nakatumised vaibusid ja inimesed muutusid hooletuks. Pärast seda tuli teine laine 1918. aasta sügisel, mis oli kõige surmavam. Viirus oli suve jooksul muteerunud ja muutunud ohtlikuks noorematele inimestele.
Hispaania gripil tuli ka kolmas laine, kuna Austraalias tekkis puhang, mis levis taas üle maailma. Kuigi kolmas laine polnud nii karm kui teine, oli see tapvam kui esimene. Üks Hispaania gripi väiksem laine oli veel 1920. aasta kevadel teatud piirkondades nagu New York, aga see oli leebem kui eelnenud. Kokkuvõttes suri Hispaania gripi tagajärjel rohkem inimesi kui esimeses ilmasõjas.
https://www.telegraph.co.uk/news/2020/05/18/second-wave-winter-coronavirus-europe-uk/
