Rootsi koroonastrateegia sai külma duši osaliseks, kui selgus, et viiruse antikehadega inimesi on väga vähe, Stockholmis vaid 7,3 protsendil inimestest. Ootused olid paljud suuremad, kuna arvati, et antikehad on juba vähemalt veerandil inimestest.
Rootsi terviseameti Folkhälsomyndigheteni läbi viidud uuringus testiti antikehade suhtes 1104 inimest neljas eri piirkonnas. Antikehi oli kõige enam vanusegrupis 20-64 eluaastat, kellel neid oli Rootsis 6,7 protsendil, vahendab Ilta-Sanomat.
Stockholmis leiti antikehi 7,3 protsendil, Skånes 4,2 protsendil ja Lääne-Götamaal 3,7 protsendil testitutest. Uuring viidi läbi aprilli lõpust mai alguseni ja need numbrid peegeldavad olukorda varasemalt aprillis, kuna antikehade kujunemine võtab mõned nädalad aega.
Numbrid on märkimisväärselt madalamad, kui Rootsi terviseameti varasemates mudelites prognoositud. Mudelite järgi oleks pidanud Stockholmi piirkonnas olema antikehad mai alguseks välja kujunenud vähemalt 26 protsendil inimestest. Karolinska haiglas tehtud prognoosi kohaselt oleks pidanud aprilli-mai vahetusel olema antikehad 15 protsendil inimestest.
Rootsi peaepidemioloog Johan Giesecke prognoosis, et üle pooltel Stockholmi elanikel on koroonaviiruse antikehad juuni alguseks. Möödunud nädalal avalikustatud vastavast Hispaania uuringust tuli välja, et antikehad on väga väiksel osal inimestest. Uppsala ülikooli epidemioloog Tove Fall tunnistas, et see on väga halb uudis Rootsi jaoks, kuna Hispaania on koroonast üks enim räsitud riike maailmas. See fakt, et Hispaanias on tegelikult väga vähe inimesi haigust põdenud, on Rootsi jaoks väga halb uudis, märkis Fall.
Rootsi peaepidemioloog Anders Tegnell ütles pärast uuringutulemuste selgumist, et numbrid on küll palju madalamad kui oodati, aga tegelikult ei näita uuring midagi, sest tulemusi ei saa usaldada. Tegnell ütles ühtlasi, et see on müüt, et koroona vastu on võimalik saavutada karjaimmuunsus. Tema väitel pole koroona vastu immuunsust võimalik saavutada ja koroona ei kao kunagi ära. Immuunsus on võimalik saavutada vaid siis, kui on olemas vaktsiin, ütles Tegnell.
Karjaimmuunsus tekib siis, kui on piisavalt suur hulk nakkuse suhtes immuunseid inimesi. See hulk peab olema vähemalt 70 protsenti ja seni on seda suudetud saavutada vaid vaktsiinide abil.
