Soome valitsus kohustub tagama soomlaste heaolu ja ettevõtete püsimise kriisi ajal võimalikult vähese inim- ja rahalise kahjuga. Nüüd tehtud otsustega investeerib valitsus inimeste tervisesse, elatusvahenditesse, omavalitsuste olukorra parandamisse, ettevõtlusse, maapiirkondade ettevõtlusse, kultuuri ja sporti. Lisaks juba tehtus otsustele valmistub valitsus mais esitatava lisaeelarvega meetmeid majanduse kiire taastumise toetamiseks, et kriisist üle saada.
Valitsus hüvitab tervishoiuteenuste ja ametivõimude jaoks koroonakriisi kulud täielikult. Kaitseseadmete, -vahendite ja ravimite ostmiseks eraldatakse varustuskindluse keskuse kaudu täiendavalt 600 miljonit eurot. Ettevõtluse kaitsmiseks antavat abi suurendatakse umbes miljardi euro võrra. Valitsus kavatseb tänavu kindlustada inimeste igapäevast toimetulekut kokku umbes 1,5 miljardi euroga. Eelarve on paindlik vastavalt vajadusele. Lisaks saab alla 10-aastaste lastega koju jäänud ilma palgata vanem taotleda ajutist toetust lapse hooldamiseks kodus.
Omavalitsused seisavad koroonakriisi tagajärjel silmitsi oluliste rahaliste raskustega. Esimese sammuna kriisiolukorras hüvitatakse omavalitsuste maksutulude vähenemine 2020. aastal 547 miljoni euroga. Samuti koostab valitsus maikuu lisaeelarve projekti jaoks vähemalt ühe miljardi suuruse omavalitsuse toetuspaketi.
Kokku eraldatakse üle 60 miljoni euro kultuuri-, spordi- ja noorsootööga seotud inimeste toetamiseks, kes on kriisi tagajärjel raskustes. Maaettevõtlusesse investeeritakse 40 miljonit eurot.
Stimuleerivate meetmete kõrval tuleb otsustada ka struktuurimeetmete üle, et viia Soome kriisi järel jätkusuutliku kasvu, kõrge tööhõive ja jätkusuutliku eelarvepoliitika teele. Nagu varem öeldud, valmistab valitsus ette tegevuskava, mis määratleb erinevate meetmete potentsiaali jätkusuutlikkuse lõhe vähendamiseks. Põhjamaade heaoluriigi kaitsmiseks on vajalik tasakaal lühiajaliste ja pikaajaliste meetmete vahel. Valitsus on võtnud kohustuse jagada kriisi koorem sotsiaalselt ja majanduslikult õiglaselt ning ökoloogiliselt jätkusuutlikult ja õiglaselt põlvkondade vahel.
Majanduse stimuleerimise ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tugevdamise meetmed on välja töötatud ja valitud selleks, et toetada valitsuse kava kohaselt ka süsiniku neutraalsuse eesmärki, fossiilkütustest eemaldumist ja üleminekut süsinikuvabale ringmajandusele. See tagab majanduse ja konkurentsivõime pikaajalise jätkusuutlikkuse, vähendab riske ja loob jätkusuutlikke töökohti kogu Soomes.
Majanduslikud väljavaated
Koroonaviiruse epideemia ja selle leviku tõkestamise meetmed on kogu maailmas alandanud majandusprognoose. Soome majandus kahaneb 2020. aastal hinnanguliselt 5,5 protsenti, kuna kahaneb nii eksport kui ka sisenõudlus. Prognoositakse, et koroonaviiruse mõju hääbub ja majandus taastub 2020. aasta lõpus.
Rahandusministeeriumi majandusosakonna prognoos majanduskasvu vähenemise kohta on tehtud eeldusel, et majandustegevuse piiramise meetmed kestavad 3 kuud. Koroonaviiruse leviku tõkestamise piirangute kestus pole veel kindel.
Rahandusministeeriumi rahvamajanduse osakonna uus makromajanduslik prognoos, milles võetakse arvesse ka koroonaviiruse olukorra tagajärgi, avaldatakse 16. aprillil 2020.
Tänavuse, 2020. aasta teine lisaeelarve
Tänavuse 2020. aasta esimeses ja teises lisaeelarves on valitsus otsustanud mitmete tähtajaliste ja sihipäraste meetmete osas, et võidelda koroonaviiruse tervise- ja majandusmõjudega. Riigieelarves nähakse ette muudatusi kokku 4,1 miljardi euro ulatuses, millest osa eraldatakse hilisematele aastatele. Lisaks nõrgendab maksude maksmise lihtsustatud kord riigi majandust 2020. aastal umbes 1,4 miljardi euro võrra, kuna riik kompenseerib omavalitsustele ka maksutulude kaotuse. Lisaks nõrgendavad ettevõtjate sotsiaalkindlustushüvitiste ja ettevõtete sotsiaalkindlustusmaksete ajutised kokkulepped sel aastal sotsiaalkindlustusfondide olukorda.
Enam kui miljardi euroga toetatakse toimetulekut
Epideemia tõttu tööta jäänud ilma palgata vanem võib taotleda ajutist toetust. Uus nüüd otsustatud hüvitis on vanemahüvitise miinimumsumma (723,5 eurot kuus). Meetme jaoks on kavandatud kokku 94 miljonit eurot. Toetus katab olukordi, kus lapsevanem hoolitseb kodus alla 10-aastase koolieeliku või algkooliealise lapse eest, ilma et oleks palgaga tasustataval tööl. Hüvitist makstakse ka välismaalt Soome saabuvatele isikutele, kes on paigutatud karantiinitaolistesse tingimustesse ja kes seetõttu puuduvad tasustatavalt töölt.
Valitsus arvestab töötushüvitiste ja töötutoetuste mahuks kokku umbes 1,1 miljardit eurot. 794 miljoni euro suurune kasv on tingitud tööpuuduse ja koondamiste suurenemisest. Töötukassasid toetatakse 20 miljoni euroga hüvitiste töötlemise sujuvamaks muutmiseks. Valitsus on esitanud parlamendile ettevõtjate töötuskindlustusõiguse ajutist korraldamist käsitleva eelnõu ning töötuskindlustuse seaduse ja töötushüvitiste rahastamise seaduse muutumise ettepaneku. Valitsus eraldab oma lisaeelarve projektis 272 miljonit eurot töötuskindlustuse muutmiseks, sealhulgas ettevõtjate toimetuleku tagamiseks.
Toimetulekutoetuse maksmiseks on kavandatud lisaraha 169 miljonit eurot ja eluasemetoetuste kulude katmiseks lisaraha 177 miljonit eurot.
Ettevõtja pensioniseadusega kaasnevate kulutuste riigi osale on kavandatud eraldada täiendavalt 30 miljonit eurot. Vajadus tuleneb ettevõtjate sissetulekute ja pensionimaksete langusest koroonaviiruse olukorra tõttu.
Sotsiaalkindlustusfondide tegevuskulude suurendamiseks on kavandatud kokku 41 miljonit eurot, et tagada hüvitiste sujuv töötlemine.
Valitsussektori tulud vähenevad märkimisväärselt
Koroonaviiruse epideemia tagajärjel väheneb üldine majandustegevus märkimisväärselt. Prognoositakse, et selle aasta SKP väheneb märkimisväärselt, mis kajastub peaaegu kõikides maksuliikides. Lisaks üldise majandusolukorra halvenemisele vähenevad maksutulud viiruseepideemia ohjeldamise meetmete ja toetusmeetmete abil raskustes olevate ettevõtete olukorra leevendamiseks. Eeldatakse, et maksutulud vähenevad kokku 4,7 miljardi euro võrra.
Maksustamisel leevendatakse maksegraafikute ja maksude maksmise edasilükkamise tingimusi piiratud ajaks, viivist aga vähendatakse seitsmelt neljale protsendile. Kokkuleppe võimalus kehtib kõigi maksude suhtes. Valitsuse ettepanekus maksutõusu ja viiviste intresside seaduse kohta lükatakse kokkuleppe kohaselt praeguse aasta riigitulu laekumist 766 miljoni euro võrra järgmisse aastasse.
Ettevõtte tulumaksust saadav tulu jääb ettevõtete kasumlikkuse olulise languse tõttu 1,4 miljardi euro võrra väiksemaks kui varem eelarves kavandatud. Koondamised ja kasvav tööpuudus kajastuvad omakorda tulude ja kapitali juurdekasvu maksudeklaratsioonides. Selle maht on eeldatavalt umbes 1,1 miljardit eurot väiksem kui varem eelarves ette nähtud.
Suurenenud ebakindlus, piiravad meetmed ja leibkondade sissetulekute vähenemine kajastuvad tarbimiskäitumises – käibemaksutulu väheneb prognoosi kohaselt umbes 1,7 miljardi euro võrra. Sellest 571 miljonit eurot on valitsuse ettepaneku kohaselt maksutulude maksmise edasilükkamisega järgmise aastani edasi lükatud. Leibkonnad lükkavad suurimaid oste edasi, mis kajastub näiteks autode maksutulus, kuna uute sõiduautode müük väheneb.
Valitsuse eelnõu kohaselt väheneb omanikutulu prognoosi 1,1 miljardi euro võrra. Langus on tingitud asjaolust, et aktsiahindade järsu languse tõttu ei eeldata, et aktsiate müügist tulu praeguses turuolukorras laekub.
Tegelikud riigieelarve tulud (st tulud, va netolaenud) vähenevad kokku umbes 5,8 miljardi euro võrra.
Mõju valitsuse eelarvetasakaalule ja võlgadele
Tänavuse, 2020. aasta teises lisaeelarve projektis tehakse ettepanek suurendada eelarvet umbes 3,6 miljardi euro võrra. Võttes arvesse tegelike tulude vähenemist 5,8 miljardi euro võrra, suurendab lisaeelarve projekt valitsuse netolaenu võtmise vajadust 9,4 miljardi euro võrra. Valitsuse netolaenu suurus on 2020. aastal teise lisaeelarve projekti kohaselt hinnanguliselt umbes 12,7 miljardit eurot . Hinnangus ei võeta arvesse kolmandat lisaeelarve projekti, mis esitatakse mais. Valitsussektori võlg on 2020. aasta lõpus hinnanguliselt umbes 119 miljardit eurot, mis on umbes 52 protsenti SKPst.
