Pensionil olev vabakutseline kirjanik Maijaliisa Hiekkanen on avaldanud blogis avaliku kirja peaminister Sanna Marinile. Kirjas kritiseerib autor Soome valitsuse aeglast reageerimist koroonaviirusele.

Hiekkanen toob kirjas välja, et nii sotsiaal- ja terviseministeerium kui peaminister on tunnistanud vigu seoses koroonaviirusele reageerimisel. Samas on aeglane reageerimine olnud Soome valitsuse teadlik tegevus. „Kuigi koroonaviiruse kohta oli teada juba alates 2020. aasta jaanuarist ning haigus oli tulnud Euroopasse, siis ennetavate meetmete ja valmisoleku puudumine oli suur poliitiline ja võimukasutuse viga. Veel 8. märtsil 2020 näitasite üleolevat suhtumist, kuigi selleks ajaks oli Itaalias juba ligi 1000 surnut ja ligi 10 000 haigestunut. Te halvustasite Itaalia karme meetmeid selliselt: „Jätame tsirkuse teistele, Soome ametivõimud tegutsevad asjalikult.” Sellise suhtumisega sööstis Soome otse surma suhu. Lennukitäite kaupa tuli reisijaid nii Itaaliast kui mujalt. Ilma karantiini nõuete, ilma mingi kontrollita! Kõik teavad, et viiruse allika tuvastamine viis lõpuks Itaaliasse välja.”

Hinnanguliselt naasis Soome suusapuhkuse 10. ja 11. nädalal kokku 200 000 soomlast. Lennujaamade haldamisega tegelev Finavia teatas, et ei saanud terviseametnikelt mingeid juhiseid.

Hiekkanen märgib kirjas, et nii sotsiaal- ja terviseministeerium kui Sanna Marin on ise tunnistanud, et viirus pääses maale, kuna juhtkond polnud „piisavalt ärkvel”. Hiekkanen lisab, et ehk tasuks olla ärkvel nüüd edaspidi. Ta toob välja, et Soomes õnnestus nö rajale saada alles pärast seda, kui asjasse sekkus president Sauli Niinistö, kel on suurem kogumuste pagas.

Kirja autor toob välja, et Soome aeglase reageerimise ja terve soome rahva ohtu seadmise põhjus on valitsuse liikmete noorus ja kogenematus. Ta juhib tähelepanu peaministri üleolevale suhtumisele koroonaviirusse, samuti presidendi ettepanekusse luua koroonaviirusega võitlemiseks eraldi riiklik löögirusikas. Soome ajakirjanik Sanna Ukkola kirjutas eraldi arvamuse pealkirjaga: „Sanna Marin näitas presidendile keskmist sõrme – miks?” Ukkola analüüs on asjalik, ta kirjutab: Marin lükkas tagasi presidendi asjalikku ettepaneku. Rahva silmis on selline (noore kogenematu) poliitiku käitumine halvakspanu vääriv.

Paljud soomlased on varsti valitsuse armul, kuna piirangud toovad kaasa pankrotilaine, sajad tuhanded on saadetud sundpuhkusele, paljusid ootab ees koondamine. Töötushüvitiste maksmise algus aga võib venida mitu kuud, kuni aastavahetuseni välja. Mis on väljapääs? Toimetulekutoetus? Kela (sotsiaalkindlustusamet) ei jõua neid menetleda. Kelasse on juba laekumas 90 000 töötutaotlust. Kela on umbe jooksnud. Ettevõtjad on rahata, kuna asutused on kinni. Pered on stressis. Hirm ja stress on väga suured.

Valitsus määras õpilased koduõppele, aga on kümneid tuhandeid õpilasi, kel pole kodus arvutit. Laste ja noorte vaimsed probleemid pole otsustajaid huvitanud. Ligi 100 000 last ja noort vajasid juba varem psühhoteraapiat. Mis neist on saanud nüüd karantiini tingimustes, küsib Hiekkanen.

Kirja autor märgib, et eriolukorras peavad ka kodanikud olema eriliselt tähelepanelikud. See käib eelkõige peaminister Sanna Marini kohta, kes lükkas tagasi presidendi ettepaneku kriisigrupi loomise kohta. Selle asemel teatas Marin omaenda kriisigrupi, nö rusika loomisest. Rahvas saab aru, et peaminister on noor ja kogenematu ning eriolukord käib talle üle jõu. Aga miks sellisel juhul mässata? Nagu ajakirjanik Ukkola küsis: Miks näitas Sanna Marin presidendile keskmist sõrme?

Hiekkanen toob välja peaminister Marini varasema tausta. Marin on tunnistanud ajakirjale Vogue, et tema vanemad läksid lahku, kui ta oli väike. Pärast seda on ta näinud oma isa vaid ühe korra. Marin ise leiab, et tal ei ole isa. Marini ema uus elukaaslane oli naine. Marinil võisid tekkida lapsepõlves kompleksid, mis löövad välja hiljem. Varasema elu puudusi võidakse kompenseerida eri viisil. Üks neist võib olla võimuiha. See võib lõpuks pöörata selle isiku ja terve rahva vastu.

Lõpetuseks märgib Hiekkanen avalikus kirjas peaministrile, et kriisiolukord on kriisijuhtimise proovikivi. Autor toob välja vastuolu: ühelt poolt eriolukord ja sügav kriis, teiselt poolt kogenematud juhid kriisi juhtimas. Autor rõhutab, et kaalul terve rahva saatus. Autor on ise vanaema ja ei lubaks enda suhtes sellist suhtumist nagu peaminister käitus presidendiga. Ta häbeneks emana kasvatuse puudumise pärast. „Kui elate (Looja abil) veel 35 aastat, olete teine inimene ja suudate arvestada ka teistega enda kõrval,” märgib Hiekkanen, „seda, mida elu on õpetanud. Elu on kasvamine. Kriisid on uue kasvu algus. Koostöö õppimine – ja vanemate austamine!”

https://puheenvuoro.uusisuomi.fi/mlhie2/avoin-kirje-paaministeri-sanna-marinille/