Soome president Sauli Niinistö esines täna soome rahvale uusaastakõnega, milles juhtis muu hulgas tähelepanu lõhedele ühiskonnas ja vihakõnele.
Rahvas,
Oleme uue kümnendi alguses. 2010. aasta oli kiirete muutuste aeg. Hoog kiireneb ka tulevikus, kuid me ise mõjutame arengu suunda.
Nii maailma kui ka Soome elu on iseloomustanud rahutused, ebastabiilsus ja lühinägelikkus. Nüüd tuleb neile vastu astuda. Vajame rohkem rahu, stabiilsust ja visadust.
Aasta lõpu poole üllatusin, kui kuulsin Londoni tänaval tehtud intervjuusid, milles räägiti Brexiti erimeelsustest: „oleme õppinud teineteist vihkama”. Kui mingi ükskõik kui oluline asi tekitab viha teisitimõtlejate suhtes, siis liigume halvemuse suunas. Vihakultuur ei ole jätkusuutlik. See jookseb kokku.
Jagan kasvavat muret selle pärast, kuidas me Soomes teineteist kohtleme. Tegemist on teineteise austamisega, lõpuks ka sotsiaalse rahu säilitamisega. Ja koos sellega ka meie turvalisusega.
Meie rääkimisharjumused on kiiresti muutunud. Üha harvem otsitakse lahkarvamuste korral ühist keelt. Järjest enam näeme välja kujunenud seisukohtade tugevnemist. Siin on õigus „meil”, seal on valesti „neil”.
Kui soovi omavahel rääkida enam pole, suureneb tahtlik mittemõistmine. Kui teadmistel on tähtsust ainult siis, kui need kaitsevad omaenda agendat, siis sünnivad pooltõed, isegi valed.
Peame sellise arengu peatama. Küsimus pole ainult selles, milline õhkkond oleks arutelu osapooltele meeldivam. Kaalul on ka Soome edu kõige olulisem tegur. Teineteisemõistmine.
Mõistmine ei pea tähendama üksmeelt kõiges. Meie riigis on alati olnud erinevaid arvamusi. Asjade üle vaidlemine on õigustatud. Kuid teiste tähelepanuta jätmine ja alahindamine ei aita vastuoluliste küsimuste lahendamisele kaasa. Me suudame enam.
Ühiskond peab tagama elamiseks turvalisuse ja rahu. Soome on väga salliv ja avatud ühiskond, lausa näidisriik. Kuid maailmas on ka kurjust ja ainult heasoovlikkusest selle vastu ei saa. Head peab kaitsma, rangelt, kui on soov sellest kinni hoida. See käib ka minu sõnavõttude kohta seoses terrorismi puudutavate õigusaktidega.
Meie ühiskonna selgroog on teenindussektor. Inimesed, kes teevad oma töös seda, mida vabariik vajab. Liiga paljud neist puutuvad kokku igapäevase ahistamise, hirmutamise, surve ja isegi vägivallaga. Täna on nad taas kohustatud kohtuma neid eile ahistanud kliendiga. Töö ei ole enam lihtsalt professionaalselt nõudlik, see on vaimselt raske. Kui hoolduse, hariduse ja turvateenuste pakkujad on kurnatud, siis on kaalul kogu meie ühiskonna toimimine. Me ei saa seda endale lubada.
Survestamine ja vihakõne on arutelu uued nähtused. Meie seadusandjad on siin ettenägelikud olnud. Näiteks viha õhutamine rahvusgruppide vastu ja teod, mis rikuvad inimese au, rahu või privaatsust, on juba pikka aega olnud karistatavad. Teiste inimeste vastu kuriteo sooritanud võetakse vastutusele. Sellel pole mingit seost sõnavabaduse ega selle piiramisega.
Soomes on õigustatult rõhutatud ja kaitstud vähemuste õigusi. Üksikisikute puutumatuse kaitse on kõigi jaoks ühesugune. Sõltumata sellest, millisesse elanikkonna rühma nad kuuluvad. Ja me kõik oleme üksikisikud.
Sisepoliitika ja parlamentarismi valdkonnas on ilmnenud uus nähtus. Ükski selle aastatuhande jooksul ametisse nimetatud valitsus pole täies koosseisus lõpuni ametis olnud. Alates 2003. aastast on praegune valitsus üheksas ja peaminister kaheksas. Varem tavaline olnud täieliku ametiaja rütm on kukkunud keskmiselt vähem kui kahe ja poole aastani. Selliseid numbreid võidakse hakata põhjendama hapra parlamentarismi või rahutu poliitilise olukorraga.
Kuid see pole nii. Ükski valitsus pole küsimärgi alla sattunud ega ole kunagi poliitilisse ummikseisu jõudnud. Vastupidi. Pärast valitsuse tagasiastumist kaasnes uue valitsusega kiiresti peaaegu identne programm ja koosseis. Välja arvatud vahetunud peaminister.
Peaministrilt nõutakse tema töös palju. Ja tema isikut jälgitakse pidevalt. Valitsuse juhina vastutab ta kõige enam nii avalikkuse ja siseringi ees, ja see ei pruugi alati kõigile meeldida. Kui samal ajal populaarsus või toetus väheneb, siis kasvab surve. Selle võib käivitada mõni üksik viga või ebaõnnestumine.
Tahaksin veel kord juhtida tähelepanu tõsiasjale, et valitsus tegutseb kollektiivselt. Selle eest, mis koos otsustatakse, vastutakse koos. See vaieldamatu ühine vastutus on tähelepanuta jäänud, kuid selle meeles pidamine võib peaministri koormat kergendada ning ka julgustada teda tema tegudes.
Poliitika vajab samuti töörahu. Poliitiline draama sünnib hetkega ja poliitika tulemused võtavad aega.
Suur oht on kliimamuutus. Kas sellega tegeletakse? Tööriistad on olemas, kuid kas neil on kasutajaid? Kõik on seadnud eesmärgid, Soome eriti. See on hea. Kuid eesmärgid pole veel teod.
Vähesed inimesed teavad isegi mõistet „Helsinki Principles” – Helsingi põhimõtted. Need on konkreetsemad eesmärgid. Vähem kui aasta tagasi leppisid mitmed rahandusministrid – nüüd juba üle 50 – Soome juhtimisel kokku, et kõigis eelarve- ja investeerimisprojektides tuleks arvestada kliimamõjudega. Sarnased ideed levivad kiiresti ka suurtes ettevõtetes.
Muutus algab suurtest: riikidest ja suurfirmadest. Kuid meie, varsti kaheksa miljardit rohkem või vähem tarbivat inimest oleme üks suur mõjutaja.
Ebastabiilne olukord maailmas ei näita mingeid rahunemise märke. Üha keerukamas maailmas kasvab meie välispoliitika olulisus.
Oma välispoliitikas püüab Soome saavutada rahu, stabiilsust ja pikaajalist edu. Laiemat ühist hüve järgides kanname oma vastutust maailma ees, edendades samal ajal Soome oma huve.
Lõppkokkuvõttes on aga igaüks oma õnne sepp. Soome välis- ja julgeolekupoliitika selge lähtepunkt peab olema meie enda positsiooni kaitsmine. Keegi teine seda ei tee.
Sel aastal möödub meie Euroopa Liiduga ühinemisest 25 aastat. EL on Soome jaoks endiselt kõige olulisem majandusliku õitsengu ja stabiilsuse allikas.
Pean eriti oluliseks, et Euroopa julgeolekualane arutelu liiguks lõpuks edasi. Koostöö on muidugi alles algusjärgus, kuid see on meie huvides, et see jätkuks.
Tiheneva suurriikide konkurentsi keskel peab uus Euroopa Komisjon ennast „geopoliitiliseks”. See on hea. Ainult tugev liit saab seista USA, Hiina ja Venemaa kõrval, kes suurendavad oma mõjuvõimu.
Tõepoolest, Euroopa on juba praegu oluline tegija kaubanduses, majanduses, teaduses ja tehnoloogias. Need valdkonnad kujundavad homset geopoliitikat. Euroopa osana käime sellega kaasas.
Inimene on alati tulevikku uskunud. Teinud midagi valesti, ja siis end parandanud. Ja olnud seeläbi edukas.
Soovin teile kõigile õnnelikku alanud aastat ja Jumala õnnistust.
https://www.presidentti.fi/puheet/tasavallan-presidentti-sauli-niiniston-uudenvuodenpuhe-1-1-2020/
