Eestis toodeti vormelautosid ja Eesti oli vormelimaa kaua enne Soome legende nagu Keke, Mika, Kimi ja Valtteri. Eesti oli vormelite tootmise poolest Suurbritannia järel maailmas 2. kohal ja on siiani 6. kohal. Soomes ja mujal Põhjamaades pole olnud ühtegi vormelitehast.
Vähesed soomlased ja isegi eestlased teavad, et kohe Viru hotelli kõrval Hobujaama tänaval, praeguse Forumi kaubanduskeskuse kohal asus Tallinna autoremonditehas, kus toodeti vormelautosid. 1950ndate aastate lõpust alates valmistati seal 1300 vormelautot, vahendab Kauppalehti.
Eestis toodetud vormelid kandsid Estonia nime. Veel 1980ndatel oli maailmas ainult üks tehas, kus oli toodetud rohkem vormeleid kui Tallinnas – Briti tehas Lola. Vormeleid ei ole toodetud kunagi Soomes ega teistes Põhjamaades, ega peale Eesti varem ka mujal NSV Liidus.
Praegu on vanad Estonia autod kollektsionääride käes ja nende hinnad ulatuvad kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Lätis müüakse ühte Estonia vormelit 11 000 euroga.
Eesti suurim vormelite kollektsioon asub Eesti motospordimuuseumis ehk Momus, mis asub Turbas, ligi 40 km kaugusel Tallinnast. Estoniaid on seal 25 tükki. Momu avamisel 2018. aastal osalesid ka rahvusvahelise autoföderatsiooni FIA president Jean Todt ja Eesti Autospordi Liidu president Ari Vatanen, kes elab Prantsusmaal.
Eestis ulatub sportautode tootmise ajalugu palju varasemasse aega, 1920ndatesse aastatesse. 1950ndatel hakati tootma vormelautosid ja seda tänu ühele mehele, Ants Seilerile. Mootorid saadi Venemaalt ja hiljem Ida-Saksast. Käigukastid toodeti kohapeal. NLiidus lubati selle asjaga tegeleda ilmselt seetõttu, et näidata läänemaailmale, et ka NLiidus ollakse selleks võimelised. Nõukogude ajal oli kogu Eestis motosport väga kõrgelt arenenud, riik toetas seda ja tegutses palju klubisid. Motosport oli väga populaarne ja klubide ukse taga oli järjekord. Lisaks autodele sõideti mootorrataste ja kiirpaatidega. Eestis oli mitu vormelirada, samuti mujal NLiidus.
Eesti üks edukamaid vormelisõitjaid oli Toomas Napa, kes võitis 9 korral NLiidu meistrivõistlused. Ta alustas Tallinnas kardisõiduga 1960ndatel ja liikus 1970ndatel vormel-3 ja vormel-4 peale. F3 ja F4 on veidi aeglasemad kui maailmataseme F1 autod. F1 võitlusi NLiidus ei korraldatud, aga Eestis oli 1980ndatel aastatel kavas rajada esimene F1 ringrada. See pidi tulema Piritale, kus juba varem korraldati motospordivõistlusi. Siis aga anti F1 võistluse korraldamise õigus 1986. aastal Ungari Hungaroringile ja sotsmaade kvoot sai täis. Eesti võimalused sellega kustusid.
Soomlane Keijo Keke Rosberg oli võitnud F1 MM-võistlused neli aastat varem 1982. aastal Williamsi autoga. Pärast NLiidu lagunemist Tallinna autoremonditehas erastati ja vormelite tootmine lõppes. Tehase töötajad oleks tahtnud asjaga edasi tegeleda, aga see ei õnnestunud. Lõpuks müüdi tehase hooned edasi ettevõtjale, kes arendas seal kinnisvara. Viimane Estonia vormel ehitati tehases 2001. aastal vahetult enne sulgemist. Viimane auto oli F4 klassist.
See oli suur ime, et Eestis toodeti vormelautosid. Euroopas on vormeleid toodetud Eestist rohkem vaid Suurbritannias, Prantsusmaal ja Itaalias. Eesti on suurem vormelimaa kui Saksamaa. Eestlastest sõidab 19-aastane Jüri Vips praegu F3 sarjas Jaapanis Red Bulli tiimis ja kunagi võib ta edasi liikuda F1 sarja.
Eestis on olnud teinegi vormelitehas. 1988. aastal rajas Eesti juurtega sakslane Gerhard Oettinger 500 000 Saksa marga eest Tallinna tehase Esttec, kus toodeti mõned F4 autod. Tehas aga läks kolme aastaga pankrotti. Estteci suurimaks saavutuseks sai esimene lääne autode müügiluba endises NLiidus.
https://www.kauppalehti.fi/uutiset/usko-pois-viro-oli-formuloiden-mahtimaa-jo-kauan-ennen-kekea-mikaa-kimia-ja-valtteria-nousi-omilla-formulatehtailla-maailmantilaston-kakkoseksi/1e249655-e0cc-462f-ac34-777c5d8c2ad1?ref=iltalehti:012e&utm_source=iltalehti.fi&utm_medium=almainternal&utm_campaign=kiintea_kauppalehti_ohjausboksi&utm_content=ohjausboksi&_ga=2.44136932.1197997363.1575207513-1108301090.1571619289
