Nii nagu Euroopas on ka Jaapanis sündimus väga madal. Ent erinevalt Euroopast pole Jaapanisse migrante sisse lastud, et kaitsta oma kultuuri ja eluviisi.
Tänu karmile migratsioonipoliitikale on migrante Jaapanis vaid alla 2 protsendi. Võrdluseks, Soomes on migrante üle 4 protsendi ja Rootsis üle 9 protsendi. 127 miljoni elanikuga Jaapanis rahuldatakse aastas vaid paarkümmend varjupaiga taotlust. Soomes on elanikke 5,5 miljonit ja aastas rahuldatakse mitu tuhat varjupaiga taotlust, vahendab Yle.
Jaapan on leppinud sellega, et elanike arv väheneb ja elanikkond vananeb, selle tõttu pole tõmblema hakatud. Puuduvad töökäed kompenseeritakse tehnoloogiaga. Jaapani peaminister Shinzo Abe ütles 2015. aastal, et enne kui migrante hakatakse sisse laskma, tuleb tööturul rakendada naised ja vanurid ning tõsta sündimust. On palju võimalusi, mida kasutada enne, kui tuleks hakata migrantide peale mõtlema. Abe nõunik pakkus välja, et vastu võetud migrante tuleks hoida jaapanlastest eraldi.
Jaapanlased on uhked oma suletuse üle ning jaapanlaste arvates aitab see säilitada rahu ja turvalisust. Euroopas on aga asjad teisiti – 2015. aastal lasti mõne kuuga sisse üle miljoni migrandi. Jaapan võttis 2015. aastal vastu vaid 27 varjupaigataotlejat. Soome tegi samal aastal otsuse 1874 pagulase vastuvõtmise kohta. 2016. aastal võttis Soome vastu 7745 pagulast, Jaapan võttis 2016. aastal vastu vaid 28 pagulast, ühe rohkem kui varasemal aastal.
Jaapanis võetakse vastu kümneid kordi vähem pagulasi kui Soomes, kuigi elanike arv on 22 korda suurem kui Soomes. Jaapanlased on sellega rahul ja uuringute järgi pooldab üle poole jaapanlastest praegust väikest migrantide hulka. Vaid viiendik jaapanlastest laseks migrante rohkem sisse.
Jaapanlased toovad Soomet migrantide sissevoolu negatiivse näitena, kus inimesed kaklevad sotsiaaltoetuste pärast. Seetõttu pooldatakse Jaapanis vähest migrantide hulka. Jaapanis tegutsevad natsionalistlikud parteid ning kirutakse migrante, kellest paljud on kurjategijad ja vägistajad. Migrantide vastuvõtmine tahetakse üldse ära keelata.
Migrante kirutakse Jaapanis üsna avalikult. Varem polnud Jaapanis seaduses sätestatud vihakõnet, nüüd on see seadustatud, aga karistusi sellele ei järgne. Rahvuslik migrantide-vastane vihakõne on liikunud veebi. Nüüd tahab Tokio naaberlinn Kawasaki hakata alates suvest vihakõne eest karistama, see on esimene kord Jaapanis.
Kuidas siis kavatseb Jaapan lahendada tööjõu probleemi, kui migrante sisse ei lasta? Selle poeale vastatakse, et igal juhul ei taheta korrata vigu, mis tehti Põhjamaades, Rootsis ja Soomes, kuhu võeti vastu liiga palju islamiusulisi.
Jaapani migrantidest enamuse moodustavad hiinlased ja koeralased. Korealaste suhtes on vimm alates teise ilmasõja ajast. Teise ilmasõja ajal saatis Jaapan ligi 200 000 korea naist seksiorjadeks Jaapanisse sõjaväelaste lõbumajadesse. Lõuna-Korea nõuab selle eest siiani vabandust, aga Jaapan pole sellega nõustunud. Jaapanis ei taheta sõja ajal toime pandud kuritegusid siiani tunnistada, naiste kohta räägitakse, et nad ise tulid.
Peaminister Shinzo Abe on parempoolne konservatiivne poliitik ja tahab taastada Jaapani armee. USA president Donald Trump on palju Abe poliitikatest üle võtnud. Abet peeti Trumpiks juba enne, kui Trump presidendiks sai. Trumpi endine nõunik Steve Bannon on nimetanud Abet „rahvusvahelise rahvusliku liikumise kangelaseks”.
Miks siis pole Jaapani natsionalism äratanud tähelepanu, erinevalt USA-st ja Euroopast? Üks põhjusi on selles, et Jaapan asub Euroopast vaadates kaugel. Jaapan on paljude arvates turvaline ja puhas maa, kuigi seal välismaalasi diskrimineeritakse. Kauplustel on avalikult väljas sildid „Hiinlastele keelatud” ning mõned baarid on „Ainult jaapanlastele”. Migrantidele ei üürita välja kortereid. Jaapanis käib diskrimineerimine vaikselt, mitte tänaval karjudes. Palgad jäetakse maksmata ja teenused osutamata.
Möödunud aastal aga Jaapani valitsus leebus ja lubas tuua tööle 350 000 töölist järgneva 5 aasta jooksul madalate palkade peale, kus jaapanlased ise töötada ei taha. Peaminister Abe põhjendas sellise asja lubamist asjaoluga, et need inimesed ei jää Jaapanisse, vaid lähevad pärast töötamist tagasi. Aga seegi otsus tekitas Jaapani parlamendis palju paksu verd, tekkis kähmlus ja otsuse tekst taheti puruks rebida. Aga isegi kui see 350 000 sisse tuleb, on Jaapanis pärast seda migrante vaid 3,2 protsenti, ja neistki suur osa peab lahkuma.
On ka neid, kes kritiseerivad Jaapani praegust migratsioonipoliitikat, kuna see ei muuda midagi, sest töötajad ei tohi oma pere liikmeid endaga kaasa tuua. Ühtlasi kritiseeritakse, et uus seadus jagab migrandid kaheks: ainult need, kel hea haridus, saavad jääda Jaapanisse pikemaks ajaks.
Siiani on aga Jaapanis lahendamata näiteks küsimus, et meeleavaldustel on võimalik tulla välja selliste loosungitega nagu: „Minge koju, turakad!”, „Kimchit söövad luurajad!” ja „Surm migrantidele!”.
Viimasel ajal on aga hakanud jaapanlaste suhtumine välismaalastesse muutuma ja seda tänu turismile. Turistide arv on viimase 5 aastaga kolmekordistunud. Üle-eelmisel aastal käis Jaapanis 30 miljonit turisti. Käesoleval aastal tõotab tulla palju enam seoses Tokio olümpiamängudega.
https://yle.fi/uutiset/3-11157183
