Üha enam asjatundjaid on seda meelt, et 2020. aastal tõuseb väga tähtsaks sõbralikkus. Veel mõned aastad tagasi polnud sõbralik inimene nn mr nice guy üldse teema. Nüüd peetakse seda kõige tähtsamaks.
Praegu on trendikas olla sõbralik ja lahke. Käsutav ja kamandav ülemus või õpetaja on mineviku igand. Kaasaja juhid teavad, et parimaid tulemusi ei saada käsutades. Lapsi õpetatakse juba lasteaias hindama oma tugevusi ja olema teiste suhtes sõbralik. Rääkimata sotsiaalsest meediast, vahendab Helsingin Sanomat.
Sestap tasub 2020. aastal õppida olema sõbralik ja heatahtlik. Enda ümber tahame näha üha enam sõbralikke inimesi. Sõbralikkuse tõus on asjatundjate arvates hea asi ja inimkonna jaoks võib see olla lausa elu ja surma küsimus. On tähtis saada läbi ka nendega, kes kohe algul ei meeldi, kes tunduvad imelikud ja erilised.
Kui selliseid oskusi ei ole, siis on seda näha juba lasteaias või koolis: siis ei õnnestu mitte miski, kui inimesed omavahel läbi ei saa. Need aga, kes on sõbralikud, neil asjad õnnestuvad.
Soome eripedagoogika doktorant Kaisa Vuorinen märgib, et tuleb õppida teistega jagama ning kokku leppima, ilma selle oskuseta ei saavuta tulevikus midagi. Seetõttu peaks koos tegutsemise tõstma juba lasteaias ja koolis au sisse. Koolis näiteks tähendab see õpilaste kiitmist koos tegutsemise eest. Kui koolides seda ei tehta, siis tuleb palju selliseid inimesi, kelle sotsiaalsed oskused on väga nõrgad. Oskusi aga ei tule ilma kogemuseta.
Muutus on näha ka tööturul, kus eelistatakse sõbralikke inimesi. Kui värvatakse juhti, siis valitakse pigem sõbralik kui karm tüüp. Elu näitab, et ettevõtetes saavutavad paremaid tulemusi need meeskonnad, kus valitseb sõbralik vaim. Edu tagab turvaline keskkond, kus inimesi usaldatakse ja hinnatakse. Kus töötajad tunnevad, et nad tohivad eksida ja kus suheldakse sõbralikult. Ainult siis juletakse riske võtta ning see tagab lõpuks suurema edu.
Yale’i ülikooli õnneteadlane Emma Seppälä märgib, et sõbralikkust hinnatakse just nende teaduslikult tõestatud paremate tulemuste tõttu. Positiivse kultuuriga ettevõtetes tahavad töötajad ise rohkem pingutada. Heaolu pole hea asi ainult iseeneses, vaid seetõttu, et sellega saavutatakse paremaid tulemusi. Loogika on järgmine: end hästi tundvad töötajad teevad paremat tööd, paremad töötajad viivad ettevõtted õitsengule, õitsevad firmad viivad majanduse kasvule ning majanduskasv aitab kaasa üldise heaolu kasvule. Sõbralikkus on aga üldise heaolu eeldus.
Eriti oluline on sõbralik juhtimine. Seejuures on vana kooli käskimine ja kamandamine täiesti out. Noored otsivad töötamiseks sõbralikke ettevõtteid. See pole nõrkuse, vaid tarkuse märk. Hea toodab juurde uut head. Uus trend juhtimises on: ära ole juht.
Uus trend on märgatav ka kultuuris: enam ei lähe peale šokeerimine ning piiride nihutamine, sellest ollakse tüdinud, sest lagi on käes. See on põhjus, miks veel kümmekond aastat tagasi huvi äratanud asjad ei lähe enam peale. Näiteks igasugune kiusamine ja teiste üle naermine on põlu all. Inimene tahab näha sõbralikke inimesi, kel on hea olla. Seda on näha ka tõsieluseriaalides, kus on hakatud rohkem hindama osalejate koostööd ning sõbralikkust. Enamus uusi populaarseid juutuubereid on lihtsalt toredad ja sõbralikud inimesed.
Sõbralikkust on hiljem raske õppida, sest isiksus kujuneb välja esimese 5 eluaasta jooksul. Aga kõik pole veel kadunud ka hiljem. Vuorinen tsiteerib Hiina vanasõna: parim aeg istutada puu oli 20 aastat tagasi, teiseks parim aeg on teha seda täna. Lapse arengu jaoks on väga oluline vanematega koos tegutsemine ja lapse kuulamine. Lastele tasub korraldada mängimise üritusi erinevate ja eri vanuses lastega. Laps vajab kogemusi teistega suhtlemisel, selleks on aga vaja täiskasvanute abi.
https://dynamic.hs.fi/a/2019/mukavuus/
