Süürias al-Holi laagris olevatest Soome päritolu naistest osa tahab naasta, osa mitte, aga oma laste juurest ei taha keegi lahkuda. Soome naasta sooviv Heli kinnitab, et ei taha tagasi tulles kedagi tappa.
Süürias ISIS-e laagris olevad soome naised kardavad, et neilt võetakse lapsed vägisi ära. Jonna (nimi muudetud) on üle 20-aastane ja pärit Põhja-Soomest, Heli (nimi samuti muudetud) on üle 30-aastane, elanud mitmel pool Soomes, viimati Helsingis ja olnud varem abielus ühe tuntud islamivõitlejaga, vahendab Helsingin Sanomat.
Soomlasi on laagris viimasel ajal otsitud, aga see pole lihtne, sest naised peidavad end. Saadi info 6 sooma naise kohta, aga need pole need, kelle kohta anti Soomest andmed. Laagris pole inimestel dokumente, nad kasutavad valesid nimesid ja rahvuseid. Soome ametnikke pole laagris veel käinud.
Soomlaste laagrist otsimine on lihtsam, kui osata soome keelt. Turu peal ongi kaks soome keelt kõnelevat naist: Jonna ja Heli. Nad on nõus intervjuud andma, kui seda teha varjatud kohas. Intervjuu andmine on ISIS-e tõttu ohtlik. Naisi on isegi mõrvatud.
Naised kiidavad Allahit, et on seni ellu jäämnud. Kurdavad, et on külm, aga Allah aitab. Naistest Jonna tunnistab, et ei taha tagasi Soome minna, aga Heli koos kolme lapsega tahaks. Heli on elanud Süürias 7 aastat ja seda juba enne ISIS-e laienemist Iraagist Süüriasse. Jonna tuli 2015. aastal, kui võimul oli Islami Kalifaat ehk ISIS. ISIS tuleb ingliskeelsest väljendist Islamic State of Iraq and Sham (Suur-Süüria). ISIS kasutas valitsetava ala kohta sõna dawla ehk riik. Seda sõna kasutavad ka Jonna ja Heli.
Jonna räägib, et praegu on olukord kontrolli all ja nad on elanud hullemateski oludes. Viimased aastad on elatud sõjatandril. Põgenetud ühest linnast ja külast teise. Nüüd on laagris toitu ja enam ei pommitata. Nad olid ostnud turult Pepsi-Colat ja 7-up-i.
Jonna räägib, et tema lapsed on alla 4-aastased ja sündinud sõja ajal. Heli räägib, et lapsed on pidevalt haiged. Viimati sai üks laps rabanduse, läks siniseks. Ema pidi last elustama. Arsti läheduses pole ja sellistes olukordades palutakse abi Allahilt. Laagris on käesoleval aastal surnud 390 last.
Laagri poolt pakutakse kord päevas tasuta toitu. See on üks port burgulit või riisi või läätsesuppi või ube. Leiba pakutakse samuti, aga selleks peab järjekorras seisma. Kui toidu järele ei lähe, siis jääd ilma.
Naiste meelsus on aja jooksul muutunud. Kui nad kevadel laagrisse toodi, siis tahtsid peaaegu kõik tagasi Soome. Aeg läks, abi ei tulnud, lapsed surid. Üks soome laps oli samuti raskelt haige. Soome ei teinud midagi, samamoodi ei teinud midagi teised Euroopa riigid. Suve lõpus hakkas Heli kahtlema. Tema väitel ei tundunud tagasi minek enam parim variant.
Kui Heli käest küsida, kas ta tahaks oma kolme lapsega Soome tagasi, siis vastab ta jaatavalt. Tema väitel on laager ikkagi nagu vangla. Al-Hol on sõjavangilaager. Seda valvab kurdi sõjaline rühmitus SDF. Väljaspoolt ilma loata sisse ei pääse. Laagri elanikud saavad laagri sees liikuda, aga välja ei pääse. Heli väitel läheb ta tagasi, kui Soome sellise otsuse teeb. Aga kui tingimuseks on see, et ta eraldatakse lastest, siis ta nõus pole.
Ka laagrit haldava Kurdi omavalitsuse seisukoht on, et lapsi emadest ei eraldata. Eraldamine oleks ebaseaduslik ja laste õiguste vastane. Naised kardavad samas, et lapsed võetakse neilt vägisi ära. Helil on kolm eelkooliealist last, kõik on sündinud Süürias. Noorim on 2-aastane. Laste isa on portugallane Nero Saraiva, kes on praegu vangilaagris Süüria kirdeosas. Nad läksid lahku enne, kui Saraiva vangistati. Saraiva on üks tuntumaid islamivõitlejaid.
Soomes tahaks Heli olla koos lastega. Islamisusu järgi on naine kodune koos lastega. Heli arutleb, et Soomes oleks üleni musta riietatult raske ringi liikuda, inimesed sülitaks peale. Ta ei tahaks Soomes palju väljas käia, oleks kodus. Mingil hetkel lähevad lapsed kooli ja õpivad keele ära.
Jonna võttis islamiusu vastu juba Soomes. Paari aasta pärast sõitis ta koos välismaa mehega Süüriasse. Nad asusid elama Islami Kalifaadis. Süürias sai Jonna mehega kaks last, siis sai mees surma. Naine põgenes kalifaadist, aga sattus vangi ja lõpuks toodi al-Holi laagrisse. Nüüd kardab Jonna, et ta viiakse vägisi Soome. Seda ta ei tahaks. Pigem on ta laagris edasi. Oodatakse, kuni Allahi abil dawla naaseb.
Praegu on paljud mehed või vennad, nagu naised neid kutsuvad vangistatud. Osa siiski varjab end kõrbes. Raske on olnud ka varem, aga sellest on üle saadud. Loodetakse, et kalifaat sünnib uuesti. Jonna sõnul poleks Soomes sellist vabadust nagu kalifaadis. Islami naine võib teha, mida tahab, ka väljas käia, kui saab mehelt selleks loa.
Teadaolevalt on paljud soome naised andnud kodustele teada, et nad ei taha naasta. Võib juhtuda, et Soome tuleb lõpuks vaid paar orbu, kui sedagi. Soome lastest enamus on alla 6 aasta vanused, noorimad 2-aastased. Nad on sündinud Süürias. Neil pole dokumente ja nad pole ametlikult ühegi riigi kodanikud.
Lastel oleks õigus saada Soome kodakondsus, kui üks vanematest on soomlane. Soome ametivõimud aga peaks nende isiku kindlaks tegema, tõestama isa või ema DNA-testiga ja kandma lapsed elanike registrisse. Siis saavad neist kodanikud.
Heli ja Jonna räägivad, et kalifaadi ajal olid nad kodus ja kasvatasid lapsi. Mida nad täpsemalt tegid, on raske kindlaks teha. Vägivalla kohta räägivad naised, et Koraan lubab abielurikkuja tappa. Vargal lõigatakse käsi otsast. Heli räägib, et talle teevad haiget jutud ISIS-e naiste ohtlikkusest. Keegi pole naistega käinud kohapeal rääkimas. Heli kinnitab, et pole kedagi tapnud ega kavatse tappa.
Al-Holi laagris on ligi 20 000 naist ja 50 000 last. Lastest enamus on alla 12-aastased. Unicefi andmetel on soome emasid 11 ja lapsi 33.
https://dynamic.hs.fi/a/2019/alhol/
