Eestlastest Soome tööle minejate hulk on viimastel aastatel hakanud vähenema, selle asemel läheb üha enam ukrainlasi. Seni on aga eestlastest minejaid võrreldes teiste rahvastega jätkuvalt kõige enam.
Ukraina on tõusnud viimase mõne aastaga Soome tööle minejate poolest teiseks maaks Eesti järel. Aastatel 2015-2018 läks Eestist Soome tööle 6836 inimest, Ukrainast 5424, Indiast 3662, Venemaalt 2696, Hiinast 1889 ja Poolast 1781 inimest, vahendab Yle.
Soome tööle minejad on enamasti noored, alla 35 aasta vanused inimesed. Kokku läks aastatel 2015-2018 Soome tööle ligi 45 000 välismaalast. Soome minnakse põhiliselt parema palga peale. Seetõttu on Eestist ja Poolast minejate hulk vähenenud, kuna seal on palgad tõusnud. Eesti puhul räägitakse juba ajaloolisest pöördest: Soomest pöördub Eestisse tagasi rohkem inimesi, kui sealt tuleb tööle Soome.
Spetsialistid lähevad tagasi, räägib 29 aastat Soomes elanud eestlane Toomas. Kui ta Soome tuli, siis oli seal elu „hoopis teine” võrreldes Eestiga. Nüüd on vahed teatud ametite puhul nii väiksed, et üle lahe käimine ei tasu enam ära. Toomas räägib, et kui ta ise Eesti vahet käis, siis soomlased laeva peal lõõgastusid, aga tema ainult sõitis. See oli raske aeg.
Toomas otsustas oma kodu luua Soome. Nüüd on tal Soomes pere, töö ja hobid. Ta räägib, et Soome sisse elamise puhul oli kõige raskem Soome huumorist aru saamine.
Paljud eestlased on Soomest lahkunud ja nende asemele tulevad ukrainlased. Ukrainas on keskmine palk 350 eurot kuus, ehitusel veelgi madalam. Viimastel aastatel on Eesti ettevõtted hakanud Soome tooma ukrainlasi. Ukrainlased teevad asju, millega eestlased enam nõus pole, räägib ehituse ametiühingu Rakennusliitto eestlasest piirkonnajuht Urmet Aru.
Ukrainlasi petetakse nüüd Soomes samamoodi nagu enne eestlasi. Soomes peaks ukrainlastele makstama sama palka mis soomlastele, aga tegelikkuses saavad ukrainlased vaid 5-8 eurot tunnis. Paljud ei julge nuriseda, kuna kardavad, et kaotavad siis töö. Ukrainlased ei oska öelda ei ja teevad isegi siis, kui ei oska. Mis on siis tulemus, küsib Toomas.
Ukrainlaste puhul tuleb aru saada sellest, kust nad tulevad. Nende kodumaal käib sõda, aga sellest ei taha nad eriti rääkida. Soomes töötavate ukrainlaste arvu keegi täpselt ei tea. Lisaks ametlikult Soome ettevõtetes registreeritud töötajatele on need, kes on nö komandeeritud. Need komandeeritud töötajad on ametlikult välismaa ettevõtes tööl. Neid on viimase nelja aastaga olnud Soome ehitustel ligi 100 000, põhiliselt Eesti, Poola, Saksa, Läti ja Leedu ettevõtetest. Eesti numbrites kajastuvad ka Ukrainast saabunud töötajad.
Soome valitsus soovib, et Soome tuleks 20 000 töötajat aastas, aga mitte odava töö peale, vaid sellistesse sektoritesse nagu infotehnoloogia. Eestist pärit töötajaid on Soome ettevõtetes ametlikult sama palju kui on Kokkolas elanikke – 47 500. Ukrainlasi on 12 900.
Kõige levinumad välismaalaste ametid on Soomes koristaja ja koduabiline. Iga neljas on selles vallas välismaalane. Ehitajatest on välismaalane iga kaheksas. Kõigist töötajatest kokku on välismaalane Soomes iga 16-s töötaja.
Eri rahvuste hulgas on Suurbritanniast saabunud enamasti Soomes õpetajad, Indiast ollakse tööl põhiliselt IT-alal, somaallased on põhiliselt hoolde ja tervishoiu valdkonnas, filipiinlased on põhiliselt koristajad, türklased on teenindajad, venelased on põhiliselt müüjad, eestlased on põhiliselt ehitajad.
Välismaalaste puhul torkab silma, et inglise keelt hästi oskavad spetsialistid ei jää Soome kauaks. Indiast, Hiinast, Suurbritanniast ja Vietnamist tulijad lahkuvad kiiresti. Välismaalased põhjendavad seda asjaoluga, et Soomes hinnatakse soome keele oskust ja kui keelt ei oska, siis on raske toime tulla.
Välismaalt tulijate väitel kujutatakse Soomet sageli kui paradiisi, kus raha kasvab puu otsas. See pole tõsi. Soomes peab tegema palju tööd ja elu on kallis. Samas on võimalik Soomes ka lihtsa tööga ära elada, kui paljude inimeste kodumaal pole võimalik ka heas ametis toime tulla.
Soomes töötamine tagab paljude välismaalaste jaoks nö hea elu: lastel on head võimalused ning aeg-ajalt saab reisida oma kodumaale. 62-aastane Kosovost pärit albaanlasest laevakoristaja Driton räägib, et töötas varem oma kodumaal ajakirjaniku, reisibüroo juhi ja ettevõtjana arvutite alal. Soomes koristab ta kruiisilaevu kuuel päeval nädalas. Päeva jooksul koristab 2-3 laeva. Töö on lihtne, aga pingeline. Kõige raskem on kajutite koristamine, selle töö jätab ta noorematele. Dritoni ülesanne on koristada kööke, söögikohti ja muid avalikke ruume. Kui ta teeb ära kõik tunnid, siis on brutopalk 1600 eurot kuus. Tavaliselt nii palju kokku ei tule. See on töö, mida soomlased teha ei taha: Dritoni 80 kolleegi hulgas on soomlasi vaid kaks.
Driton on pärit endisest Jugoslaaviast Põhja-Mitrovici linnast. Paljud albaanlased kaotasid Kosovos pärast rahvuslike pingete tekkimist töö. Puhkesid sõjad ja Jugoslaavia lagunes laiali. Neljas sõda tõi Kosovole küll iseseisvuse, aga sellele järgnes massiline vaesus ja tööpuudus. Pärast seda kutsuti Dritonit tööle Soome ja ta otsustas minna. Kosovos oleks tal ehk parem töö, aga selle palgaga ei elataks peret ära.
https://yle.fi/uutiset/3-11110300
