Suhete purunemise põhjuseks peetakse petmist ja suhtlemisprobleeme, aga see on vaid jäämäe veepealne osa. Tegelikult on suhete purunemise taga palju suurem ja mõjuvam põhjus.
„Kas sa ikka vaatad telekast spordivõistlust?”, „Et sa lähed reisile koos sõbrannadega! Arvasin, et läheme koos”. Pärast selliseid väljaütlemisi järgneb tavaliselt nn tummfilm, mis võib olla üks tunnus tegelikust põhjusest, mis inimesi lahku ajab, vahendab Iltalehti.
Paarisuhetes peetakse sageli probleemiks vähest rääkimist ja suhtlemisprobleeme, isegi petmist. Psühhoterapeut Leena Piikoski sõnul on need asjad aga tegeliku põhjuse tagajärjed. Tegelik põhjus on läheduse puudus. Tänapäeval kasutatakse ka terminit mentalisatsioon. See tähendab teise tegemistele kaasa elamist ja teise märkamist samal ajal enda tegevusega. Selle puudumine on paljude probleemide põhjus. Kui on raske mõista oma tegevust ja olukorda, siis ei saa seda vahendada ka partnerile.
Piikoski on psühhoterapeudina töötanud alates 2001. aastast ka kohtunud sadade paaridega. Kui partner pole tegelikkuses kohal ja ei saa aru, mida saa teed, siis jääb jagamine pinnapealseks.
Suhte puhul on alati kaks poolt: üks pool on see, et ise avaned ja näitad end sellisena nagu oled, teine pool on see, et kuulad ja mõistad oma partnerit. Läheduse jaoks on vaja neid mõlemat poolt. Praktikas tähendab see seda, et võtad partnerit sellisena nagu ta on ja avaned ise talle.
Läheduse puuduse põhjuseks on sageli lapsepõlves kätte õpitud vältiv kiindumussuhe. Kui inimene pole kunagi elus kogenud armastust, kus teda on igapidi kuulatud ja märgatud, siis on loomulik, et seda ta iseenesest ei oska.
Paarisuhtes on tavaline, et lähedus on kas kadunud või pole seda algusest peale olnudki. Paar võib elada koos ja jagada näiliselt oma elu, aga sügaval istub kumbki omaenda koopas ja hõikab sealt teisele. Praktikas on läheduse puudust märgata, kui jälgida, kuidas inimesed omavahel suhtlevad ja koos on. Kõige esimene asi ongi märgata, kuidas teisega koos ollakse, kuidas räägitakse, kas lihtsalt nähvatakse midagi, või vaadatakse teisele silma.
Sellestki võib olla abi, kui mõelda, kuidas teisega kokku saadakse. Kas lähed koju vihasena ja ei räägi, mis sind vaevab. Või oled vihane ja räägid põhjusest oma partnerile.
Kui suhtes avastatakse läheduse puudus, siis järgmine asi on teadvustada, et läheduse tekkeks on vaja tegusid. Siin tasub mõelda, millest suhtes loobuda ja mida tuua asemele. Siin võib tõmmata piire: näiteks selles osas, et teise kallal ei nääguta. Lisaks tasub mõelda, mida tahaksime ise teha ja mida teine võiks teha. Muutus algab iseendast, mitte soovist, et teine muutub.
Asja üle järele mõeldes võib märgata enda tegevuses vanu käitumismustreid, millest võiks vabaneda ja mille asemele midagi muud leida. Vana muster võib olla näiteks näägutamine teise kallal, kui midagi on valesti. Näägutamise põhjus võib olla tähelepanu puudumine, soov, et teine tuleks ja vaataks silma.
Lahendus sellises olukorras on jõuda selgusele, mis sind vaevab ning sellest ka partnerit teavitada. Kui jutt on selge ja rahulik, siis mingeid tülisid ei teki. Läheduse taastamine võib õnnestuda kahekesi, aga selleks võib vaja minna terapeudi abi.
https://www.iltalehti.fi/suhteet/a/c0683db4-7d33-4bf8-8c02-cc1181102a96
