Soomlased on Euroopas kõige rahulolevam rahvas, mida on isegi raske uskuda, kui väljas on november. Uuringute järgi ei jaotu see õnn aga ühtlaselt: kui vanemad inimesed on Soomes üha õnnelikumad, siis noored vastupidi, üha vähem õnnelikud.
Euroopas on lisaks Soomele vaid kaks maad, kus rahulolu on väga kõrge: need on Taani ja Šveits. Ülejäänud jäävad juba kaugemale maha. Šveitsis on rahulolu püsinud samal tasemel, Taanis langenud ja Soomes kasvanud, vahendab Helsingin Sanomat.
Aalto ülikoolis töötav filosoof ja heaolu uurija Frank Martela märgib, et see pole üllatav, sest Soome on mitmes muus vallas heal positsioonil. Soome on tunnistatud maailma kõige õnnelikumaks maaks. Õnnelikkuse puhul olid otsustavaks majanduse areng, oodatav eluiga, valikuvabadus, lahkus, korruptsiooni tase, positiivsed ja negatiivsed tunded (kui õnnelik või vihane oli inimene eelneval päeval) ja sotsiaalne tugi (kas inimene tunneb, et saab vajadusel abi).
Rahulolu on aga erinev asi kui rõõm, mida iseloomustavad positiivsed tunded ja naerul nägu. Selles osas pole Soome juhtiv maa, vaid keskmiste seas.
Kõige väiksem on rahulolu Lõuna-Euroopa maades. Rahulolematud ollakse Horvaatias, Leedus, Kreekas, Ungaris, Portugalis, Lätis ja Eestis. Euroopa Liidu keskmisest madalamal tasemel on veel kaks soomlaste lemmik-sihtkohta: Küpros ja Itaalia. Paljud soomlased põgenevad sügise pimeduse eest päikse kätte, aga uuringute järgi ei suurenda päike inimeste rahulolu. Tulemusi mõjutab maa areng, leiab Martela.
Rahulolu mõjutab see, kas riik toimib ja kas inimene saab kriisi puhul abi. Soome hea koht ei tule sellest, et oleks palju rahulolevaid inimesi, vaid sellest, et rahulolematuid on teistest vähem. Uuringus vaadeldi ka inimeste rahulolu oma majandusliku olukorra ja inimsuhetega ning ka seal oli Soome eesotsas. Kõige rahulolevamad oma majandusliku olukorraga ollakse Taanis, Rootsis, Norras ja Soomes. Kõige vähem on rahul oma majandusliku olukorraga bulgaarlased, serblased, kreeklased ja leedukad.
Inimsuhete osas on inimesed kõige rahulolevamad Šveitsis, Austrias, Sloveenias, Maltal, Küprosel, Norras, Rootsis ja Soomes. See võib tunduda üllatav neis maades, kus inimesed lifti sattudes teineteist pigem võõristavad. Frank Martela jaoks pole see aga üllatav. Rahulolu suhetega sõltub suhete kvaliteedist. Soomlased kasutavad vähem nn small-talki, aga suhteid see ei mõjuta. Tähtis on mõni kvaliteetne lähisuhe.
Soomlaste rahulolu sõltub vanusest ja sissetulekust. Uuringud näitavad, et kui Soomes on vanemad inimesed üha rahulolevamad, siis noorte hulgas rahulolu väheneb. Soome noortel on Martela väitel ebakindlus tuleviku suhtes. Hirmu tuleviku ees võivad suurendada raskused töökoha leidmisel ning kliimamuutus. Samas on Soomes üle 65-aastaste elukvaliteet viimase 10 aastaga märgatavalt paranenud.
Rahulolu mõjutab ka majanduslik olukord. Rahulolu suureneb, kui sissetulekud suurenevad ja suurema sissetulekuga inimesed on rahulolevamad. Käesoleval aastatuhandel on tõusnud eakate inimeste elatustase, aga püsinud paigal noorte elatustase. Uuringute järgi aga pime aeg inimeste rahulolu eluga ei mõjuta. Soome inimesed on sellise novembriga harjunud.
https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000006324490.html
