Vägivallalaine alla mattunud Göteborgi politseinikud räägivad soomlastele, mis Rootsi on teinud valesti ja mis vigu tuleks vältida. Enim teeb muret ressursside nappus, mistõttu on Rootsis kuritegevus kontrolli alt väljunud.
Kokku on Rootsis 22 piirkonda, kus vohab kuritegevus nii, et politsei on seal võimetu midagi tegema. Rootsi politseinikud on kogenud oma töös ähvardusi ja see on küllalt tavaline. Kuritegelike jõukude liikmed üritavad mõjutada ja ähvardada politseid mitmel moel. Näiteks filmitakse ja pildistatakse oma tööd tegevaid politseinikke ning pannakse pildid veebi üles, vahendab Iltalehti.
Lisaks ähvardustele on politseinikud langenud ise korduvalt vägivalla ohvriks. Mitmel puhul on relvastatud politseinikud sündmuskohalt põgenenud. Eriti ohtlikud on kuritegelike jõukude vähem tähtsad liikmed, kes üritavad politseinikke rünnates teenida plusspunkte.
Lisaks takistab politseinike tööd vaikimise kultuur, kus inimesed ei julge kuritegevusest rääkida. Need, kes politseile midagi räägivad, selgitatakse kiiresti välja ja neid hakatakse ähvardama või nende peal tarvitama vägivalda. Inimesed ei julge otse politseinikele midagi rääkida, seetõttu ei saa kohtus kurjategijaid karistada.
Suur probleem on Rootsis politseinike nappus, mistõttu liigutakse kiiruga ühest kohast teise. Kui politseinikud lahkuvad, saavad kurjategijad taas tegutseda.
Lisaks 22 piirkonnale Rootsis, mis on eriti ohtlikud, on veel 38 piirkonda, mis on ohtlikud ja 10 piirkonda, mis on riskantsed. Politseinike väitel on need põrgu eri tasemed.
Rootsi politseinikud kurdavad kõige rohkem ressursside nappuse ja politseinike vähesuse üle. Seetõttu ei suudeta enam kuritegevust ja vägivalda ohjata ning see on kontrolli alt väljunud. Rootsi tegi suure vea, kui ei võtnud piisavalt varakult kuritegevuse kasvu tõsiselt. Probleemsetes piirkondades pole tegeldud inimeste harimise, sotsiaalteenuste ja töökohtade loomisega. Samal ajal on politsei ressursid jäänud ajale jalgu.
Soomes on sellega arvestatud ja Antti Rinne valitsus kavatseb suurendada aastaks 2022 politseinike arvu 200-300 võrra kuni 7500-ni. Nii Rootsis kui Soomes on aga probleemiks see, et politseikooli pole piisavalt huvilisi. Politseitöö ei köida, sest palgad on madalad. Võrdluseks: Rootsi eesmärk on saada aastaks 2024 juurde 10 000 politseinikku.
Soome politsei andmetel teevad Rootsi ja Soome kuritegelikud grupeeringud omavahel koostööd. Soome tuleb rahvusvaheline kuritegevus teistest riikidest. Soomeski on märgatud ohtlikke tendentse, kus teatud piirkonnad jäävad teistest maha ning seal kujuneb soodne pinnas kuritegevuseks. Kui nii läheb, siis korralikud inimesed enam teatud kohtadesse elama ei lähe. Toimub koolide jagunemine ja piirkondade eraldumine.
Narkomaania on üha teravam probleem nii Soomes kui Rootsis. Narkootikumide kaudu seovad kurjategijad inimesi endaga. Rootsi politseinikud hoiatavad soomlasi, et ei lastaks teatud piirkondadel eralduda. See tähendab ühtlasi suuremat panustamist koolidesse ja sotsiaalteenustesse, mille abil on võimalik teatud ühiskonnagruppide tõrjutust vähendada ja reageerida õigeaegselt noorte narkoprobleemile.
Probleemsetes piirkondades puudub inimestel usk tulevikku ja seal pole eeskujud mitte üliõpilased, vaid kuritegelike grupeeringute liikmed, kel on ilusad autod. Rootsi politseinikud hoiatavad, et probleemide ennetamine on palju lihtsam kui vigade parandamine. Probleemiks on Rootsi politseinike arvates ka see, et kurjategijate vanglakaristused on liiga lühikesed.
Suur probleem on Rootsis pagulaste ja varjupaiga taotlejatega, kel on võimalik omale ise elukoht valida. Nüüd tahetakse seda korda muuta nii, et kui pagulased lähevad elama probleemsesse piirkonda, siis jäävad päevarahast ilma. Rootsis tahetakse iga hinna eest vältida segregatsiooni. Teine suur kuritegevuse kasvulava on narkokaubandus.
Põhjamaade politseiasutused teevad omavahel tihedat koostööd. Soomes on juba politseinikele mõista antud, et teatakse, kus nad elavad. Politseinikke tahetakse mõjutada, et nad oma tööd ei teeks. Rootsi kogemus räägib aga sellest, et kurjategijatele ei tohi järgi anda. Rootsi politseinikud hoiatavad Soome kolleege, et nad ärkaksid, sest veel on võimalik Rootsi-sarnast katastroofi vältida.
Soomes on samuti märke noorte tõrjutusest. Viimase kümne aastaga on tõrjutud noorte hulk kasvanud, kuigi selle ärahoidmiseks on kulutatud palju ressursse. Eraldatud teatud piirkondades kasvab ja noorte pessimism süveneb. Praegu elab Soomes hinnanguliselt 61 000 tõrjutud noort.
https://www.iltalehti.fi/ulkomaat/a/1cbed316-1224-4206-aeb5-0313ff487488
