Soome naise loodud moelõigete äri on läinud täiesti käest ära – päevas tuleb ligi 6000 euro eest tellimusi. Soomlased on hakanud taas kodus õmblema ja haaravad lõikeid lennult.
Soome naine Jenni Kulmala töötas veel 2013. aastal toidupoe köögis kokana, kui jäi oma esimest last ootama. Talle meeldis õmmelda ja mõtles siis, et võiks elatist teenida õmblemisega. Tookord jäi mõte sinnapaika, vahendab Iltalehti.
Kui naine jäi 2015. aastal teist last ootama, siis ütles ta mehele, et enam ta tagasi palgatööle ei lähe, vaid mõtleb midagi muud välja. Ta alustas üsna tavalise asjaga – õmbles lasteriideid tuttavatele. Kliente leidis ta Facebooki kaudu. Naine oli paari suure Facebooiki grupi liige ja seal küsiti laste kombinesooni lõikeid. Kui neid ei leitud, otsustas naine ise teha.
Kuigi Kulmala oli aktiivne õmbleja, siis lõigete tegemine oli talle midagi täiesti uut. Aasta otsa tunti Facebookis huvi kombinesooni lõigete vastu, kuni need said valmis 2016. aasta kevadel. Esimene lõige tuli avalikuks veidi pärast seda kui naine oli asutanud ettevõtte Jujuna. Lõikeid haarati lennult. Esimese nelja tunniga müüdi kõik ära, neid oli kokku 400. Järgmisel hommikul läks naine koopiafirmasse ja lasi lõikeid juurde teha.
Pärast seda avaldas naine veel lõikeid ja needki müüdi kõik ära. Abi sai naine oma emalt, kes oli juurdelõikaja. Jenni ise pole aga saanud sel alal mingit koolitust. Ja õmblema hakkas ta alles siis, kui oli esimese lapsega kodus.
Lõigete populaarsus sundis vahetama ala: õmblemine ise jäi sinnapaika. Tellimusi tuli mühinal. 2016. aasta lõpus pani naine müüki ühe seeliku lõiked ja neid osteti ühe päevaga ligi 6000 euro eest. Meili peale tuli kogu aeg uusi teateid. Naine sai aru, et oli ilmselt astunud kullasoonele ja teinud seda, mille järgi on nõudlus.
Naine tunnistab, et hakkas õmblema alles emaks saades, koolis on ta vihanud igasugust käsitööd. Sel oli mitu põhjust. Üks oli see, et koolis polnud käsitöö päris see, mis talle oleks meeldinud. Lõpuklassides ei saanud ta aga õpetajaga läbi, mistõttu käsitöö vastu mingit huvi ei tekkinud.
Kutsekoolis õppis naine kokaks ja läks tööle sellele alale. Ebaregulaarne vahetustega töö oli võimalik niikaua, kuni polnud lapsi. Õhtused ja hommikused vahetused olid sellised, millega ta ei tahtnud enam jätkata.
Nüüd on Kulmala firmal Jujuna 50 eri lõiget. Osa on tasuta, osa tasulised. Lõikeid müüb naine pdf-failidena veebipoes ja koju saadetud paberil koopiatena. Lõikeid on nii laste, naiste kui meeste riiete jaoks.
Veebipoel on 511 registreerunud klienti. Facebook on jätkuvalt tähtsaim müügikanal, firma küljel on ligi 6000 jälgijat. Lisaks saab sotsiaalmeediast uusi ideid ning naine testib seal oma uusi lõikeid. Suurim ostjate grupp on 20-35-aastased eelkooliealiste laste emad, kes on aktiivsed eri sotsiaalmeedia õmblusgruppides. Ise riiete õmblemine on saanud Soomes taas väga populaarseks.
Varem peeti õmblemist vaeste harrastuseks – õmblesid need, kel polnud raha uusi riideid osta. Praegu on aga riided nii odavad, et ise tegemisega raha kokku ei hoia. Tegemist on hobiga ja nagu keegi on öelnud, siis hobi on õige hobi siis, kui see neelab kogu raha.
Kaasaja õmblemine on seotud rohkem keskkonnateadlikkuse tõusu ja sooviga teada, kust rõivad pärinevad. Inimesed on üha enam teadlikud sellest, kuidas odavad rõivad sünnivad – selleks kasutatakse eri maades odavat lapstööjõudu. Soome inimestele on üha olulisem, et rõivad oleksid nii ökoloogiliselt kui eetiliselt puhtad.
Hiljuti ostis Kulmala oma ettevõttele uued ruumid, kus on ka pood, varasem oli üüripind ja see jäi väikseks. Kui naine alustas, oli ta Sooimes ainus, kes tegeles ainult lõigete müügiga, nüüd on tulnud 3-4 tegijat lisaks. Üksi ta enam hakkama ei saa – alltöövõtjad teevad joonised ja aitavad neid paljundada. Kulmala õmbleb ise aga näidised, kirjutab valmis juhendid ja tegeleb saatmisega.
Käesoleval aastal on Jujuna käive 110 000 euro ringis. See on üksi töötava naise kohta väga hea tulemus. Käive kahekordistus teisel aastal ja ettevõte on olnud kogu aeg kasumis. Oma tooteid on naine käinud müümas Tamperes käsitöömessil – tegemist on Euroopa suurima käsitöömessiga, kus on ligi 50 000 osavõtjat. Lisaks näidistele õmbleb naine vahel oma perele ja tuttavatele. Oma mehele õmbleb samuti, kui mees palub.
Naine tunnistab, et kuigi ettevõtluses on omad riskid, ei läheks ta mingi hinna eest enam tagasi palgatööle kokana. Kaks aastat tagasi töölt lahkudes ütles ta, et ei tule enam kunagi tagasi. Nii kaua, kuni firma on kasumlik, naudib ta seda, et saab minna tööle, kunas tahab ja lahkuda, kui soovib. Naine lõpetab alles siis, kui müük kukub ja asi end enam ära ei tasu.
https://www.iltalehti.fi/tyoelama/a/1da07d95-3626-42d1-b460-61da86c950fd
