Jagatud vanemlus aitab vanemate lahkumineku puhul lapsi ka täiskasvanuna, seetõttu soovitavad asjatundjad toetada vanemaid selles, et nad saaksid säilitada suhteid oma lastega, kirjutab Soome Aamulehtis ja oma blogis kolumnist Petri Kolmonen.
Rootsis elavad üle poolte lahku läinud vanemate lastest kordamööda ema ja isa juures. USA Kentucky ja Arizona osariikides on seadusandluse muudatuste aluseks jagatud vanemlus. Neis osariikides on vastavad seadusemuudatused nimetatud aasta parimateks seadusemuudatusteks, mis on vähendanud hooldamise vaidlusi, kulusid, vägivallasüüdistusi, ning ka lapsed tunnevad end paremini, kui aeg jaotub võrdselt ema ja isa vahel. Praegu on 20 osariiki võtmas üle samasugust seadusandlust.
Jagatud vanemlust on uuritud maailmas palju. Näiteks Linda Nielseni 60 jagatud vanemluse uuringu meta-analüüs ja Malin Bergströmi uuring, kus ta võttis vaatluse alla terved põlvkonnad, 172 000 last. Tulemused on selged: vanemate vahel jagatud lastel esineb vähem stressi ja psühhosomaatilisi häireid, nad on edukamad füüsiliselt, psüühiliselt ja sotsiaalselt. Ning neil on vähem probleeme vaimse tervisega.
Uuringute tulemused on samalaadsed ja selged ka kiindumussuhete osas. Uuringute järgi on lapse kiindumus isasse varases eas isegi kõrgem kui emasse. On teada, et soome isad veedavad koos lastega aega kõige enam maailmas, isegi enam kui emad, seetõttu on tõenäoline, et Soomes on olukord samalaadne kui uuritud maades.
Kiindumussuhte katkemine ja muud rasked läbielamised lapsepõlves, millest üks põhilisemaid on vanemate lahkuminek, lisavad ka täiskasvanuna pessimismi ja depressiooni.Lapseea üleelamised suurendavad muid ohtusid täiskasvanuna nagu suur alkoholi tarbimine, vähene sotsiaalne tugi ning stress.
Kiindumussuhte uuringute vaatevinklist on eriti oluline, et vanemaid toetataks suhete säilitamisel lastega. Ametivõimud peaks vältima igal võimalusel nende suhete kahjustamist.
Soomes on kohtuotsused vastuolus uuringutega. Soome kohtutes määratakse 87 protsendil juhtudest laps elama ema juurde ja on tavaline, et isale antakse õigus lapsega kohtumiseks vaid igal teisel nädalavahetusel, parimal juhul 5 päeval kahe nädala jooksul.
Soomes on kiiresti kasvanud laste vaimsed probleemid. See areng tuleks peatada läbi seadusandluse uuendamise, et see oleks vastavuses uuringute tulemustega.
https://www.aamulehti.fi/a/b3647e61-a06e-4411-8299-efa776f45aa4?c=1536306568605
