Septembris 25 aastat tagasi oli laevasõidu ajaloo üks suuremaid õnnetusi, milles hukkus 852 inimest. Parvlaev M/S Estonia uppus vähem kui tunniga, mistõttu iga hetk oli pääsemise seisukohalt otsustav, vahendab MTV.

Kell 19.15: laev väljub Tallinna sadamast

Septembri 27. kuupäeval lahkus Estonia Tallinna sadamast ja alustas teekonda Stockholmi poole graafikust veerand tundi hiljem, kell 19.15. Pardal oli 989 inimest, kellest 803 olid reisijad ja ülejäänud meeskonna liikmed.

Laeva mootorid töötasid korralikult, kuna neid oli alles hooldatud. Tuule kiirus oli väljudes 8-10 meetrit sekundis. Ilmaolud olid rahuldavad.

Laev oli veidi kaldu tüürpoordi ehk paremale poole lasti ja tuule mõjul, aga see jäi normi piiresse. Kõik oli normis, aga umbes tund peale laeva väljumist läks ilm merel tormiseks. Sellest oli ilmateates hoiatatud.

Kell 22.00: torm tugevneb

Õhtupoole torm tugevnes. Umbes kell kümme ajal õhtul möödus laev Osmussaare majakast põhja poolt. Laev oli sõitnud täiskäigul, aga nüüd vähendati kiirust 17 sõlmeni suurte lainete tõttu. Kapten ei tahtnud laeva rohkem aeglustada, kuna tormi tõttu oldi niigi hilinemas. Graafikust oldi maas juba tund aega.

Kella 23 ajal õhtul oli torm juba nii tugev, et raputas laeva. Kapten tuli komandosillale kontrollima, et kõik mootorid oleksid töös. Üks meeskonna liikmetest kuulis, kuidas kapten andis korralduse kalde kompenseerimiseks, kuna laev oli muutnud enne kurssi veidi tüürpoordi poole.

Väljas oli tugev vihmasadu ja keskööl oli tuule kiirus 15-20 meetrit sekundis. Lained olid 4 meetri kõrgused. Laeva nina tõusis lainetes kõrgele ja langes siis alla. Osal reisijatest avaldus merehaigus.

Inimeses läksid kajutitesse, kuna neil oli halb olla. See polnud aga parim lahendus, sest kõige rohkem oli kõikumist tunda laeva ninas, kus asusid kajutid.

Kitsaste koridoride ääres olnud väiksed, enamuses ilma akendeta kajutid pakkusid inimestele tormis turvatunnet, kuigi hiljem said neist lõksud ja hauad.

Kell 00.25: kurss muutub

Estonia jõudis oa teekonnal punkti, kus kurss pöördus rohkem tüürpoordi. Kõige tugevam surve avaldus nüüd nina paremale küljele. Kiirus oli 14 sõlme ja kapten andis uuesti korralduse kalde kompenseerimiseks.

Kell 00.55: laeva tabab hiidlaine

Veidi enne kella 1 öösel oli vahimadrus kontrollkäigul autotekil, kui laeva tabas erakordselt tugev laine. Löök oli nii tugev, et madrus karjatas ja kaotas tasakaalu. Samal ajal kuulis ta ninast autorambi juurest häält, mis oli erinev teistest häältest. Heli oli selline, nagu kaks rasket metallitükki kolksataks teineteise vastu. Heli kestis umbes pool sekundit.

Madrus teatas asjast telefoni teel komandosillale, pärast mida anti talle korraldus uurida, kust see heli tuleb. Madrus täitis käsku ja jäi vaatama märgutulesid, mis näitasid visiiri ja rambi kinnitatust. Komandosillale teatati, et kõik on korras.

Laeva restoranis Pub Admiral mängis sel ajal tantsumuusika ja inimesed ajasid juttu. Osa inimesi olid väga purjus. Bänd pidi lõpetama kell üks, aga mängiti edasi, kuna inimestel oli väga lõbus.

Järsku kuulsid ka restorani külastajad imelikku heli. Enamus ei teinud sellest välja ja pidutses edasi. Üks rootslane oli visanud nalja, et nüüd põrgati kokku jäämäega. Üks reisija soovis restoranist lahkuda, aga ülejäänud seltskond veenis teda jääma.

Kell 01.15: vöörivisiir eraldub

Tegelikkuses olid tugevad lained murdnud laeva vöörivisiiri, mistõttu selle kinnitused andsid järele. Visiir liikus ettepoole, tõmmates lahti autorambi, mistõttu hakkas autotekile vett tulvama. Lõpuks kukkus visiir merre, tekitades laeva ninasse augu.

Soodsama hinnaga kajutites reisijad kuulsid imelikku häält, kuna nende kajutid asusid otse autoteki all 1. tekil. Sinna restorani hääled ei kostunud.

Ülejäänud kajutid olid 4., 5. ja 6. tekil ja meeskonna kajutid olid 7. tekil. Autotekid olid 2. ja 3. tekk. Inimesed hakkasid kajutites riideid selga panema. Üks 1. teki reisija oli kuulnud ülevalt poolt heli, mis meenutas vee valamist. Reisija jäi aga veel unisena voodisse 5 minutiks, kui järsku kuulis tugevat kriipivat heli ülevalt poolt. Heli andis märku, et üleval pool liigub midagi suurt ja rasket.

Varsti pärast seda heli tegi laev järsu edasi-tagasi liigutuse ja hakkas kaldu vajuma. Laev kaldus algul paremalt vasakule ja siis järsult paremale. Laev pööras vahepeal otsemaks, aga mitte kunagi enam tagasi endisesse asendisse.

Pub Admiralis lendasid joogiklaasid laudadelt ja riiulitelt, bändi kasutatav võimendus paiskus vastu käsipuud. Raskemad asjad nagu restorani külmkapp, lauad ja toolid hakkasid liikuma. Paljud inimesed said nende alla jäädes vigastada.

Muusika lõppes. Nüüd said reisijad lõpuks aru, et midagi on väga valesti.

Kell 01.20: inimesed põgenevad uppuvalt laevalt

Üks 1. teki reisija avas kajuti ukse. Koridor oli tühi, aga põrandal oli väike kiht vett. Laev polnud veel tugevalt kreenis (kaldu), ligi 15 kraadi. Reisija pääses aluspesus välja.

Avanesid ka teiste kajutite uksed. Koridorides oli kuulda paanikas inimeste hääli. Paljud reisijad olid pooledi riides või aluspesus. Vaatamata jahedale ilmale oli see siiski nende õnn, sest riiete selgapanek röövis otsustavaid sekundeid.

Inimesed jooksid koridorides edasi-tagasi, otsides väljapääsu ja ülespoole minevaid treppe. Laeva avar koridor asus 7. tekil ja päästepaadid 8. tekil. „Häire, häire, laeval on häire,” kõlas laeval eestikeelne teadaanne. Naishääl kuuldus imelikult, nagu naine oleks vigastatud või hirmul.

Kell 01.22: saadeti välja esimene hädakutsung

Turu merepäästekeskuses valves olnud Ilkka Kärppälä kuulis järsku VHF raadiost hädakutsungit.

Jah, meil on siin tõsine probleem, on suur kalle paremale poolele. Kas saaksid tulla appi ja paluda ka Viking Line’i appi, ütles hädakutsungis Estonia tüürimees.

Kell 01.23: inimesed võitlevad elu eest

Laev oli kreenis juba 30 kraadi ja liikumine laeval oli raske. Üks reisija nägi vanemat naist, kes rippus kajuti ukse juures, püüdes välja pääseda. Osa reisijatest seisis ukseavas, olles ilmselt šokist tardunud või füüsiliselt kurnatud. Teised möödusid neist teekonnal ülemistele tekkidele.

Ülemistel tekkidel valitses täielik kaos ja paanika. Üks reisija saabus 4. tekile, kui laev oli juba tugevalt kaldu. Inimesed olid paanikas ja hoidsid elu eest kinni kõigest, millest aga said.

Inimesed otsisid tuge seintest, hoidsid kinni käsipuudest ja seisid jahmunutena. Nad olid šokis, või ei suutnud raskusjõu mõjul liikuda. Inimesed moodustasid kette, et aidata teineteist liikuma.

Kahjuks abistajad hukkusid, kuna nad ei pääsenud hiljem ise välja. Liikumine oli eriti raske, kuna reisijad hoidsid kinni käsipuudest ja liigutasid end nõnda edasi. Kui käsi või jalg vääratas ja kukkusid, siis oli pääsemine võimatu.

Paljud said vigastada ja hukkusid laeva mööbli või mänguautomaatide alla jäädes. Mööbel hakkas liikuma ja paiskus vastu seina.

Laeva 5. tekil Pub Admirali kõrval asuvas Neptunuse kohvikus uputas. Koos emaga kohvikus olnud mees võttis kingad ja sokid jalast ning vedas end edasi põrandale kinnitatud laudade toel. Koht, kus nad enne olid istunud, oli juba vee all.

Mees liikus koos emaga edasi laud laua haaval. Neil oli vaja jõuda laeva keskossa ja ukseni, kust pääses treppidele.

Nad olid ligi 10 meetri kaugusel uksest, kui ema väsis ja pidi puhkama. Ema jaksas liikuda veel mõned lauavahed, aga siis jõud rauges. Naine palus, et poeg jätkaks ilma temata. Ta polnud šokis, vaid liiga väsinud. Mees palus emal jätkata, aga sai aru, et see ei õnnestu. Ema palus pojal ta maha jätta ja ennast päästa. Mees pööras pilgu eemale ja jätkas oma teed. Ta oli üks neist vähestest, kes pääsesid.

Kell 01.29: raadioside katkeb

Väga hull, väga hull on asi praegu siin, ütles Estonia tüürimees Silja Europaga peetud raadiovestluses.

Lootusetuna tundunud vestluse järel ühendus laevaga katkes. Vett tulvas Estoniassse sisse kümneid tonne sekundis. Lisaks ninale olid purunenud laeva aknad.

Kell 01.30: laev vajub küljele

Laeva kalle oli juba 80 kraadi. Aluse tüürpoord oli täielikult vee all ja laev külili. Komandosild oli poolenisti vee all.

Laevast pääses välja ligi 300 inimest. Need, kes polnud veel päästepaatides või -parvedes, ajasid endale kiiruga selga päästeveste külili oleva laeva peal. See oli aga raske, sest vestid olid kinnistes kappides ja teineteise küljes kinni. Enamus pääsenud reisijatest olid aluspesu väel. Paljudel oli külm.

Evakueerumiseks oli aega vaid 15-20 minutit. Evakueerumine ei läinud plaanide kohaselt. Paanikas võttis võimust tugevama jõud.

Kell 01.35: Estonia hakkas uppuma

Laeva kalle suurenes kiiresti 90 kraadini ja Estonia hakkas uppuma, ahter ees. Samal ajal kuulsid inimesed laeva sisemustest tugevat metalli paindumise heli. Helidele järgnes tugev sisin, kui laevast tuli õhku välja.

Kuu ja laeva valgete külgede kuma valgustasid sedavõrd, et inimesed tulid väljaspool toime. Laeva elekter oli selleks ajaks juba välja lülitunud ja muud valgust polnud.

Inimesed liikusid mööda laeva külge ülespoole. Mõned hüppasid merre. Osa inimesi viisid kaasa lained.

Üks mees oli laeva kerel koos naisega. Naine oli hirmul. Mees hüppas lainetesse, hüüdis ja andis märku, et naine talle järgneks. Naine aga seda ei teinud.

Kell 01.45: laev on peaaegu püstloodis

Estonia ahtriosa oli peaaegu täielikult vee all ja vöör oli vee peal 45-kraadise kaldega. Laeva sees oli ligi 605 inimest.

Laev püsis sellises asendis mõned minutid, kuni hakkas vee alla vajuma. Laeva uppumine tekitas vee pinnale suuri õhumulle. Osa inimesi hoidis sel ajal jätkuvalt laevast kinni.

Veest oli kuulda hüüdeid, aga kui laev vee alla vajus, siis jäi järsku vaikseks.

Kell 01.50: Estonia kaob

Kõige viimasena oli horisondi kohal näha laeva nina. Oli möödunud vaid 55 minutit sellest, kui suur laine paiskus vastu laeva. Pealtnägijad kirjeldasid uskumatuna tundunud vaatepilti keset tormi.

Üks päästeparves olnud mees kirjeldas, kuidas vaatas enne uppumist Estonia poole ja mõtles, et ta polegi pääsenud: laev hakkas põhja minnes parve allapoole vedama. Mees pööras hirmust pilgu kõrvale. Kui ta uuesti vaatas, oli Estonia kadunud.

Kell 02.12: saabub esimene abi

Esimene abiline, läheduses olnud kruiisilaev M/S Mariella jäi õnnetuspaigale  veidi hiljaks ja pilt oli hirmus. Torm oli nii tugev, et laeva sai tõmmata vaid mõned inimesed. Osa parvesid ja paate olid tuule tõttu ümber läinud. Enamus inimestest päästeti kopteritega.

Kohale saabus ka teisi abilisi ja päästeoperatsioon kestis terve öö. Viimased inimesed päästeti kella 9 ajal hommikul. Laeval olnud 989 inimesest pääses vaid 137. Enamus surnukehadest jäi leidmata. Estonia vrakk lamab 80 meetri sügavusel Läänemere põhjas.