USA Princetoni ülikooli teadlane Alex Glaser ja tema kolleegid on teinud simulatsiooni, mis juhtub USA-Vene sõjalise konflikti puhul.
Esimese hooga saavad paugu Poola ja Saksamaa ning siis Kaliningrad. Edasi aga jääb Eestist järgi vaid märg plekk. Soome puhul kannatab riigi lõunaosa.
Mõne tunniga hukkub sõjas 34 miljonit inimest ja haavata saab 56 miljonit inimest. Surma või haavata saab kokku 90 miljonit inimest, enne kui sõja esimene hoog raugeb.
Simulatsioon põhineb realistlikel stsenaariumitel ja relvade paigutusel. Venemaa saadab esimese hooga NATO baaside pihta kokku 300 tuumalõhkepead. NATO vastab ligi 180 pommiga lennukitelt. Pärast seda saadab NATO lendu veel ligi 600 tuumalõhkepead. Enne seda saadab Venemaa välja omakorda terve hulga tuumalaenguid.
Teadlased koostasid sellise simulatsiooni, kuna nende väitel on tuumasõja oht viimase mõne aastaga hüppeliselt kasvanud. USA ja Venemaa on loobunud tuumarelvastuse piiramise kokkulepetest ja arendavad hooga uut relvastust, mida ollakse vajadusel valmis kasutama.
Asjatundjad soovitavad tuumasõja puhuks valmistuda järgmiselt:
- pane valmis toidupakk, mis sisaldab vett ja hästi säilivaid toiduaineid
- kui pomm läheduses plahvatab, muutuvad mobiiltelefonid ja arvutid radiatsiooni mõjul kasutuskõlbmatuks, seetõttu on kasulik omada patareitoitel raadiot
- plahvatuse korral on kasulik varjuda võimalikult paljude betoonseinte vahele
- plahvatuse korral tuleks varjuda paksu lae ja paksude seinte vahele, majal on kasulik kinni katta kõik aknad
- plahvatuse ajal väljas olles tuleks kuhugi varjuda. Esimesena tuleks aga maha viskuda ja pea katta kätega
- plahvatuse poole pole soovitav vaadata, kuna see võib pimestada
- pärast plahvatust on aega 30 minutit omale koht otsida
- siseruumidesse jõudes tuleks kohe riided seljast võtta, end puhtaks pesta ja nina nuusata, et takistada radioaktiivsetel ainetel edasine levik. Mitte kasutada konditsioneeri.
- kui duši alla pole võimalik minna, tuleks end üle hõõruda märja lapiga
