Kuigi Soomes üritatakse kõigi vahenditega inimeste ligasöömist piirata, et sellega keskkonda kaitsta, söövad soomlased liha rohkem kui kunagi varem ja sinna ei saa teadlaste väitel midagi parata.
Kliimateadlased peavad vajalikuks liha söömise piiramist, et ära hoida kliimakatastroofi. Helsingi ülikooli toitumisprofessori Mikael Fogelholmi väitel aga pole selleks häid lahendusi, vahendab Yle.
Fogelholmi väitel ütlevad poliitikud, et paneme lihale maksu peale ja loodetakse, et see asja parandab. Lihamaks võib olla üks lahendus, aga selleks tuleb enne mõelda välja, kuidas punast liha maksustada.
Loodusvarakeskuse teadusprofessor Heikki Lehtonen ütles, et söömine on väga isiklik asi ja seda on raske muuta. Ka tema ei usu, et maksustamisest või muust sellisest eriti abi oleks. Tema väitel tuleks inimesi suunata teistmoodi sööma, aga kui teha seda liiga jõuliselt, tekib vastupidide reaktsioon.
Soomlased söövad keskmiselt liha ligi 80 kilo aastas. Liha söömise vähendamine pole lihtne, kuna sel on tähtis koht Soome toidukultuuris. Lihast on lühikese ajaga saanud osa päevasest toiduvalikust.
Veel 1960ndatel aastatel sõid soomlased alla 40 kilo liha aastas. Liha on olnud heaolu ja rikkuse sümbol. See on rahvusvaheline ilming – kui heaolu kasvab, siis liha söömine suureneb.
Asjatundjate väitel ei ole tagasiminek 1960ndatesse aastatesse võimalik. Ainus võimalus on pakkuda tarbijatele muid alternatiive. Viimastel aastatel on kauplustesse jõudnud uues taimsed tooted, millega saab korvata liha söömist.
https://yle.fi/uutiset/3-10915222
