Helsingi tänavatel patrulliv Soome ainus superkangelane Laserskater päästab inimesi ja kurdab, et pagulaste tulv on muutunud tänaval liikumise ohtlikuks.
Soome ainukest superkangelast on lihtne märgata: pikk mees napis rõivastuses liigub Helsingi raudteejaama ümbruses. Ta on Helsingis ja Vantaal ringi uisutanud alates 1996. aastast, vahendab MTV.
Väiksest peale koomikseid ja rulluisutamist armastanud mees otsustas need kaks asja ühendada ja hakata superkangelaseks. Ühendriikides on see üsna tavaline, seal tegeletakse sellega juba alates 1970ndatest aastatest.
Mõnes kohas tehakse superkangelasele eeliseid, teda lastakse tasuta sisse. Ta oli kord läinud diskole ja temalt ei küsitud sissepääsu eest raha.
Tema vööl on kaamera, mis talletab kõik, mis talle ette jääb, ka võimalikud kuriteod. Näiteks on ta edastanud politseile pildi autovarastest.
Keset intervjuud tuleb mees, kes ütleb, et põeb skisofreeniat ja küsib raha söögi jaoks. Laserskater võtab taskust viie eurose ja ulatab selle mehele. Mees tänab ja lahkub.
Laserskater peab päevikut kõigi oma heategude kohta. Talle meeldib Exceli tabel ning raamatupidamine on üks tema hobidest. Samas annetatud raha kohta ta arvestust ei pea, sest see oleks raske.
Laserskater oma isikut ei avalikusta. Küsimusele, kas tema lähedased teavad tema hobist, vastab mees pikalt kaalutledes: „Lähedased ja tuttavad, kes oskavad näo ja isiku kokku viia, löövad asjas meeleldi kaasa. Punkt.”
Kõige enam on temast kirjutatud 2010. aastal ühes intervjuus kus väideti, et ta on ligi 40-ne IT-ala inimene. Tema raamaturiiulis on lisaks koomiksitele veel teaduskirjandust ja Nietschet.
Laserskateri väitel on Helsingi linnapilt arhitektuuriliselt viimase paarikümne aasta jooksul muutunud. Linn on palju rahvusvahelisem kui aastal 1996. Sellega seondub ka kuritegevus. Vägivalda ja muud kuritegevust esineb Laserskateri väitel vähem, suurenenud on aga seksuaalsete ligitikkumiste ja vägistamiste hulk. Sellel on mitmeid põhjuseid. Politsei märgib, et rohkem antakse teada ja see on tõsi. Siis tuli 2015. aastal maale 30 000 pagulast, kes on põhiliselt mehed vanuses 20-30 eluaastat. Nad tulid sõja piirkonnast ja olid harjunud teistsuguste oludega kui Soomes. See tõi kaasa konflikte ja naised tundsid end ohustatuna.
Laserskater on nõus president Tarja Haloneniga, et pagulasi peaks aitama, aga siis tuleks võtta inimesi perede kaupa, kelle sisemine kontroll asendab politsei kontrolli.
Oma patrullimistel pole Laserskater seksuaalset vägivalda näinud, aga kui ta räägib naistega, siis tuleb see välja. Enamus välismaalastest ja pagulastest on siiski toredad inimesed ja suhtuvad ka Laserskaterisse positiivselt.
Laserskater kavatseb linnas ringi sõita ja inimesi abistada niikaua kuni on jaksu. Praegu sellega muret pole, sest tervis on hea ja uisud liiguvad korralikult. Mõned aastad tagasi rääkis ta, et võtaks kõrvale abilise ehk nn sidekicki. Asjalikke pakkumisi pole aga tulnud. Ruumi oleks aga Laserskateri väitel Soomes ka teistele kangelastele. Naaberriikides on tema väitel 2-3 tegelast.
Seni aga jätkab Laserskater Soomes üksinda. Ta jätkab baarides jootraha andmist, eksinud inimeste abistamist ja juhtumite salvestamist oma action-kaameraga. City is safe, räägib ta.
