Millegagi ei tohi elus üle piiri minna, kaasa arvatud kehakultuuri ja spordi tegemisega, kirjutab Soome liikusmisteaduste doktor ja tervisetreener Minna Tervo väljaandes Helsingin Sanomat.

Tervo märgib, et sport ja liikumine on ilmekas näide, et ka heade asjadega võib üle piiri minna. Enamasti annab spordi tegemine jõudu juurde, aga kui seda teha liiga palju, siis koormab see organismi.

Sama kehtib kõige muu kohta. Tööd tehes võib tunda sellist tõmmet, et ei tahagi ära lõpetada. Kui tööle kulub liiga palju aega, siis võib ka see olla kurnav. Töö võib olla kirg, aga ka sellest tuleb võtta puhkust.

Ka vaba aja harrastused võivad kurnata rohkem kui tagasi anda. Kui tantsutrenn lõppeb alati kell kümme õhtul ja hommikul tuleb ärgata kell kuus, siis pole aega korralikult välja puhata.

Stress pole iseenesest halb asi. See aitab meil areneda. Kui teha spordisaalis kükke, siis tekib lihastes stress, mis tugevdab lihaseid. Oluline on aru saada, mil positiivne stress muutub negatiivseks distressiks. Kui stressist ei saa vahepeal puhata, siis tekib kurnatus.

Tööelus tuleks võtta samuti eeskuju spordist. Tippsportlased treenivad mõned nädalad ja siis võtavad nädala kergemalt. Töö juures aga eeldatakse pidevat panustamist nagu oleksime robotid. Peaks aru saama, et kui oled naasnud komandeeringust kell üksteist õhtul, siis ei saa olla hommikul kell 8 koosolekul.

Ülekoormuse üks tunnuseid on see, et une kvaliteet kannatab. Ärritus ja huvi kadumine on samuti märgid kurnatusest. Enamasti seda ise ei märka ja ei saa sellest aru. Sellisel puhul on kasu mõõteriistadest nagu unemõõtjast, aktiivsuskäepaeltest ning nutisõrmustest. Mõõtja on neutraalne osapool, mis näitab, palju on puhatud ja magatud.

Tervo annab oma hoolealustele nõu, et inimene vajab päeva sees mikropuhkuseid, iga nädal minipuhkust ja aeg-ajalt pikemat puhkust. Mikropuhkus võib olla mis iganes mõnus olemine, mis viib mõtted mujale. Tippjuhte iseloomustab see, et nad võtavad päevas mõne sellise hetke. Üks paneb kokku lennukimudeleid, teine mängib lastelastega, kolmas kuulab muusikat.

Vahepeal on hea mitte midagi teha ja vahtida lihtsalt tühjusse. Kui jälgida lõunale minevaid inimesi, siis enamus neist vaatavad oma telefoni või loevad lehte. Aga mis oleks, kui tegeleks vaid toiduga ja laseks mõtted vabaks?

Mõnedele sobivad lõdvestus- ja mediteerimisharjutused. Juba sellest on abi, kui sulgeda päevas korra silmad ja keskenduda hingamise jälgimisele 5-10 korral.

Üks paremaid võimalusi taastumiseks on spordi tegemine. See tähendab rohkem füüsilist aktiivsust kui sporti, kuna lihtsalt aktiivne olemiseks pole vaja trennipause. Füüsiline koormus on alati hea. Kui oled väsinud, piisab 10-minutilisest jalutuskäigust.

Teine väga oluline asi on magamine. Kui veeta voodis vaid kuus tundi, on seda selgelt liiga vähe, kuna vähese magamisvajadusega inimesi on väga vähe.

Taastuda aitab ka tervislik toit. Toitumine peaks olema regulaarne, toiduportsud mõõdukad ja toit mitmekesine. Kui päeva esimene toit on päeval kell üks, siis pole ime, et on väsimus.