Soomet räsib viimastel aastatel nii suur lastepõud, et lapsi ei jätku isegi lasteaedade jaoks. Laste arv väheneb Soomes ajaloo suurima kiirusega.
Tegemist pole ainult lastes, vaid sündide arvu vähenemine kõigutab laiemalt ühiskonna ja põhiteenuste alustalasid. Kui Helsingis alustab tänavu kooliteed 6500 last 325 klassis, siis 6 aasta pärast on neid kõigest 6050 ligi 300 klassis, vahendab Helsingin Sanomat.
Pealinna lastepõuda korvab see, et lapsi saabub sinna nii mujalt Soomest kui ka tervest maailmast. Kaugemal kasvukeskustest aga on lastepõud üha selgemalt märgatav.
Muutus on olnud järsk ja toimunud väga kiiresti. Sügisel alustavad Soomes kooliteed 2012. aastal sündinud lapsed ja neid on 59 493. Möödunud aastal sündis Soomes 47 577 last. See põlvkond on viiendiku võrra väiksem.
Sündide arvu vähenemine on kõige järsem Lõuna-Karjalas. Ligi 70 000 elanikuga Lappeenranta on Lõuna-Karjala maakonnakeskus. Aastal 2010 sündis Lappeenrantas 781 last, möödunud aastal 524. Kaheksa aastaga on sündide arv kukkunud kolmandiku võrra. Tänavu sügisel alustab Lappeenrantas kooliteed 700 last, kuue aasta pärast on neid 520.
Soome statistikaameti värske prognoosi järgi elab 2070. aastal Soomes alla 700 000 alla 15-aastase noore. Viimati oli nii vähe lapsi Soomes 19. sajandi lõpus, kui Soomes elas alla 2 miljoni inimese. Tol ajal oli Soome ülejäänud Euroopaga võrreldes väiksearvuline ja aeglase arenguga rahvas. Soomet räsis 1866-1868. aastate näljahäda. Siis surid inimesed Soomes nälga.
Kõigepealt avaldub laste vähesus lasteaedades ja koolides, edasi juba tööturul. Lapsi ei jätku varsti enam kõigi lasteaedade jaoks. Siis hakatakse sulgema koole, kuna lapsi ei jätku enam koolidesse. 2030ndatel aastatel väheneb vajadus gümnaasiumi-, kutse- ja kõrghariduse järele.
Soomes arvestatakse, et kuni 2035. aastani hoiab rahvaarvu tasakaalus migratsioon, aga pärast seda hakkab rahvaarv vähenema. 2050ndatel aastatel on Soome rahvaarv väiksem kui praegu.
Soome puhul on ohu märk see, et sündide arv on kukkunud prognoositust kiiremini. Järsk langus algas peale 2015. aastat. Tänavapilt hallineb. Tulevikus näeb tänaval palju rohkem rulaatoreid kui lapsekärusid. Juba praegu on Soomes üle 65-aastaseid kuus korda rohkem kui alla 3-aastaseid lapsi. Aastal 1990 oli Soomes üle 65-aastaseid 672 965, praegu on neid 1 204 487, ehk see arv on kahekordistunud kõigest 30 aastaga.
Kõige hullem on see, et keegi ei tea, kas väiksem sündide arv on uus normaalsus või ajutine nähe. Kui see jätkub, siis tähendab see suurt raputust Soome ühiskonnas – tööhõivele, majandusele ja haridusele.
Prognooside kohaselt jaguneb Soome kaheks: kasvav ja ülejäänu. 2040. aastal on Soomes vaid kolm kasvupiirkonda: Helsingi, Turu ja Tampere. Igal pool mujal jääb vaikseks.
Ühiskonna seisukohalt on oluline teada, kus sündide arv pidama jääb. Lõuna-Euroopa maades nagu Itaalias ja Hispaanias on sündide arv samuti kukkunud, aga sündimus ehk sündide arv naise kohta pole langenud alla 1,2 taset. Soomes kukkus see eelmisel aastal rekordiliselt madalale – 1,41 peale. Itaalias oli sündimus veel 1970ndatel aastatel 2,9, nüüd 1,32. Hispaanias on laias laastus sama olukord.
Nii Itaalias kui Hispaanias seostati madalat sündimust pikalt kehva majandusliku olukorraga. Pikalt jätkunud madalat sündimust on seostatud ka kultuuriliste põhjustega nagu pereväärtuste muutumine ja ühiskonna toe vähenemine.
Kui Soomes jätkub areng senises vaimus, ei sünni peale 2040. aastat enam üldse lapsi. Tõenäoliselt asi siiski nii hulluks ei lähe.
https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000006173779.html
