Eesti laulupidudest vaimustunud Soome rahvaharitlased püüdsid laulupeotraditsiooni algatada ka põhjanaabrite juures, kuid huvipuuduse tõttu jäi traditsioon sündimata.
Soomes toimus esimene laulupidu Jyväskyläs 1881. aastal, järgmine 1884. aastal, kirjutab Soome suursaatkona pressinõunik Hannele Valkeeniemi.
Esimestest Soome laulupidudest võtsid osa ka Eesti rahvusliku liikumise olulised tegelased, nagu näiteks Jakob Hurt, Ado Grenztein, Karl August Hermann ja Hugo Treffner.
Rahvusliku ärkamisaja kesksed inimesed Soomes ja Eestis hoidsid omavahel tihedat ühendust.
Tähtis kohtumine toimus Tartus 1867. aastal, kui soomluse edendajad Julius Krohn ja Yrjö Koskinen külastasid laulupeoks valmistuvat Johann Voldemar Jannsenit ja tema poetessist tütart Lydiat, kirjanikunimega Koidula.
Jannsen tutvustas oma mõtteid soomlastele ja palus laulupeole sobivaid Soome laule. Aastal 1848 Helsingis rootsikeelse esmaesitluse saanud laul „Maamme” sobis hästi. Krohn õpetas Lydia Koidulale „Maamme” laulu viisi ja soomekeelsed sõnad. Krohn oli just saanud valmis töögrupi tehtud mahuka tõlke J.L.Runebergi „Lipnik Stooli” lugudest soome keelde. „Maamme” on raamatu avaluuletus ja soomlased laulavad seda tänaseni – välja arvatud ühte tähte – täpselt samas sõnastuses.
Eestikeelse teksti „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”- laulu seadis värssidesse laulupidude korraldaja Johann Voldemar Jannsen. Hümniks saamiseni kulus veel aega, kuid see hetk oli teekonna alguseks. Laul kujunes oluliseks mõlema maa rahvuslikul ärkamisajal.
Yrjö Koskinen saatis peale külastust Jannsenile Karl Collani soome rahvalaulude kogumiku. Collani loodud viisi „Savolaisten laulu” tõlkis Koidula eesti keelde ja seda esitati esimesel laulupeol nimega „Mu meeles seisab alati”. Lisaks leidis helilooja Aleksander Kunileid Collani kogumikust inspiratsiooni laulude „Sind surmani ja „Mu isamaa on minu arm” loomisel. Soome keeles tuntakse laule vastavalt nimedega „Kreivin sylissä istunut” ja „Paremp’ olla tyttönä”.
Järgmisele laulupeole 1879. aastal jõudis laul nimega „Suomen salossa”, eesti keeles „Isamaa hiilgavala pinnala”. Paciuse loodud meloodiaga isamaaline meeskoori laul „Suomen laulu” oli teise laulupeo repertuaaris nimega „Kuule, kuidas hääli helab”.
Esimesel laulupeol osalesid Soomest Johan Reinhold Aspelin ja Carl Gustaf Swan. Nad peatusid külalistena J.V.Jannseni kodus, ja täheldasid olevat aukülalisteks riigi tuntuimas haritlasperekonnas. See nädal oli tähendusrikas ka Lydia Koidulale, ta vestles sageli Aspeliniga, ehitas rahvaste tulevikku ja unistuste Soome silda. Jannseni perekonna vastuvisiit Soome toimus aastal 1871. Oma kuulsa luuletsükli „Soome sild” Soome ja Eesti rahvaste sidemetest kirjutas Koidula aastal 1881.
Laulupeotraditsioon ei jäänud siiski Soomes kestma, kuigi soomlased on koorilaulu- ja laulurahvas. Soome ja Eesti kultuurisuhteid uurinud Sirje Olesk peab üheks seletuseks seda, et soomlus polnud Soomes nii rõhutud kui eestlus Eestis. Esimene laulupidu korraldati ju selle auks, et oli möödunud 50 aastat pärisorjuse kaotamisest.
Siiski võtsid soomlased terve okupatsiooniajagi aktiivselt osa Eesti laulupidudest. Üks tuntumatest külastajatest oli Mauno Koivisto, kes osales 1967. aasta koolinoorte laulupeol, olles sel ajal rahandusminister.
