Soome ja Eesti vahelises inimeste liikumises on toimunud ajalooline pööre: nüüd läheb rohkem inimesi Soomest Eestisse kui vastupidi.
Rakvere on suur kultuurišokk, räägib pärast Soomes elatud aastaid Rakverre elama kolinud 18-aastane Dagny Sumin. Enne seda elas ta Helsingis Käpyläs. Helsingi on vabameelne suurlinn, 15 000 elanikuga Rakvere palju pisem ja konservatiivsem, vahendab Yle.
Vahe on kasvõi selles, et Helsingis võid minna toidupoodi kuidas iganes, Rakveres vaadatakse viltu, kui sa pole meigitud.
Eestisse tulekust on nüüdseks poolteist aastat möödas ja Dagny on Rakveres kodunenud. Ta näitab oma korterit, vanas kivimajas asuvat kahetoelist elamist. Eestis sisseelamist on hõlbustanud õpingud Rakvere kutsekoolis leibur-kondiitriks. Keel on tulnud samuti uuesti meelde. Algul oli veidi raske. Kuigi eesti keel on Dagny emakeel, rääkis ta seda 10 aasta jooksul Soomes vaid oma emaga kodus ja sugulastega. Koolis käis ta Helsingis soomekeelses klassis. Kõik sõbrad olid soomlased.
Dagny ja tema ema Külli Sumin kolisid Soome 10 aastat tagasi 2008. aastal. Dagny oli just läinud põhikooli 1. klassi. Aeg enne Soome tulekut oli perele raske. Dagny isa suri ootamatult ja emast sai üksikvanem. Samal ajal tabas Eestit majanduskriis. Külli loobus oma ettevõttest, Saaremaal tegutsevast mänguasjapoest, mida ta oli pidanud koos mehega. Ta leidis uue töö, aga selle eest maksti väikest palka. Naine töötas kahe koha peal ja tuli vaevu ots-otsaga kokku.
Juba enne majanduskriisi oli Külli hea tuttav kolinud Soome. Ta julgustas sõpra koos lapsega sinna tulema. Külli ja Dagny said korteri Helsingi linnalt. Külli sai tööd koristajana Helsingis ehitusel. Soome elatustase tundus toona uskumatu. Ühest töökohast piisas hästi elamiseks. Pärast tööd jäi veel aega lapse jaoks.
Pärast koristajatööd oli Külli ametis müüjana ja sealt tõusis edasi hulgifirma osakonnajuhiks. Töö kõrvalt käis soome keele kursustel ja kaitses kaubanduse valdkonnas kraadi. Tema väitel on Soomes head võimalused edenemiseks ettevõtliku hingega inimestele.
Enne Soome tulekut ei teadnud Külli, mida kujutab endast heaoluühiskond. Soomes sai ta seda teada ja on selle eest elu lõpuni Soomele tänulik. Kuigi elu on Soomes hea, otsustasid Suminad pärast kümmet aastat Soomes tagasi kodumaale naasta. Sellise otsuse on teinud üha enam eestlasi.
Soome on jätkuvalt eestlaste lemmik sihtkoht, aga alates 2014. aastast on Soome läinud üha vähem eestlasi. Ajalooline muutus oli 2017. aastal, mil Soomest tuli Eestisse tagasi rohkem inimesi, kui läks elama Soome. Suurem osa tagasi tulijatest on justnimelt oma kodumaale naasvad eestlased.
Peamine tagasituleku põhjus on Eesti paranenud majanduslik olukord. Eesti majanduskasv on Euroopa Liidu tipus, ligi 5 protsenti aastas. Eesti keskmine sissetulek on tõusnud 10 aastaga 60 protsenti. Tööd on Eestis lihtsam saada kui Soomes.
Majandusliku poole kõrval on ka muid põhjuseid Eestisse tagasi tulekuks, näiteks see, et tahetakse lastele tutvustada elu Eestis. Paljud tunnevad igatsust oma keele ja kultuuri järele. Eesti inimesed ja kultuur olid ka põhjused, miks Külli Sumin otsustas Eestisse naasta. Isa suri ja ema jäi leseks, tütar tahtis veenduda, et ema elu on Rakveres korras. Samal ajal tahtis ta näidata tütrele, mida eestlus endast kujutab.
Teismeline Dagny oleks võinud õpinguid jätkata Soomes, aga ema soovitusel läks temagi Eestisse. Algul nõustus tütar tulema vaid aastaks ja leppis emaga kokku, et kui ei meeldi, siis läheb tagasi Soome. Nüüd tütar ei kahetse oma tulekut, kuna on saanud suhelda sugulastega.
Kui Dagnylt küsida, kumb ta on, kas soomlane või eestlane, siis mõtleb ta pikalt ja ütleb, et siiski eestlane. Teda on kasvatatud Eesti moodi, et vanaema ja vanaisa peab austama. Soomes sellist tava pole. Samas meeldib talle Soome puhul võrdõiguslikkus. Eestis on soorollid rohkem paigas.
Rakveres on näiteks kaheksal tüdrukul kümnest kunstripsmed ja -küüned ning tüdrukud flirdivad peale kooli poistega ja lähevad kaasa autoga sõitma. Soomes sellist asja pole, tüdrukud ja poisid on võrdsed sõbrad.
Dagny õpib küll leiburiks, aga tema unistus on Eestis saada kriminaalpolitseinikuks. Eestis on seegi tavatu, sest enamik tüdrukuid tahab saada kosmeetikuks.
Dagny ema Külli õpib Eestis samuti, Narva kolledžis ettevõtlust ja projektijuhtimist. Kevadel kolis Külli Rakverest koolile lähemale Sillamäele. Dagny jäi Rakverre ja elab esimest korda elus üksi. Rakveres on sugulased ja sõbrad, nii et päris üksik ta siiski pole. Aeg-ajal kohtub ta oma Soome sõpradega Tallinnas.
Kui kõik läheb nagu plaanitud, siis lõpetab Dagny kooli kevadel ja läheb edasi Tallinna politseikooli. Dagny loodab, et kunagi naaseb ta Soome. Kui ta saab lapsed, tahab elada nendega paar aastat Soomes. Ta tahab anda oma lastele samad võimalused, mis on ise saanud.
Palga pärast ei tasu eestlasel Dagny meelest enam Soome minna. Eesti sõpradel on vahel liiga roosiline ettekujutus elust Soomes. Paljud on kuulnud, et Soomes on keskmine palk üle 3000 euro. Inimesed ei kujuta Eestis ette, et palgast lähevad maha maksud ja elu on Soomes palju kallim kui Eestis. Samas elukogemuse saamist Soomes soovitab Dagny kõigile eestlastele. Hea on osata kahte keelt ja tunda kahte maad. See avardab maailmapilti. Ja teadmine, et saad hakkama ka mujal kui oma sünnimaal. Dagny teab, et võib minna alati tagasi Soome, see on nagu teine kodumaa.
https://yle.fi/uutiset/3-10866814
