Täpselt 236 aastat tagasi pühapäeval algas sündmuste jada, mis muutis elu Islandil tundmatuseni. Pühapäeva hommikul 8. juunil 1783. aastal purskas vulkaan Laki. Järgmise 8 kuu jooksul purskas vulkaani kraatrist laavat 600 ruutkilomeetri suurusele alale (võrdluseks, Tallinna pindala on 160 ruutkilomeetrit).

Samal ajal paiskus õhku palju mürgiseid gaase. Tegemist oli viimase 1000 aasta jooksul maailmas suuruselt teise vulkaanipurskega. Ainult Indoneesias 1815. aastal pursanud Mount Tamboran oli võimsam, vahendab BBC.

Pärast vulkaanipurset hukkus 50 000-st toonasest Islandi elanikust 10 000. Mürgine, väävliühendeid sisaldav suits tappis inimesi ka mujal Euroopas. Nii juhtus näiteks Suurbritannias, kus inimesed lämbusid mürkgaaside kätte. Gaaside mõju suurendas kuumalaine.

Suits vaibus alles sügiseks. Ent sellega katsumused ei lõppenud: pärast seda tuli viimase 250 aasta külmim talv. See oli seotud vulkaanipurskega, kuna väävel seob atmosfääris soojust.

Vulkaanipurskega seotud surmad polnud niivõrd seotud purske enda kui just keskkonnamõjudega. Saak hävis ja koduloomad surid. Inimesed jäid nälga.

http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/magazine/8624791.stm