Helsingi Eesti Muusikastuudio juures tegutsev naiskoor saatis ajalehele soomlanna Veera kirja selle kohta, kuidas ta koos Helsingi laulukooriga Eestisse laulupeole tuleb.

Maalehes avaldatud kiri on järgmine:

„Olen soomlanna, õppisin eesti keele algtaset Soome rahvaülikoolis umbes 20 aastat tagasi. Rahvaülikoolis õppisime keelt ka lauldes, esimene eesti laul, mida õppisin oli „Suured koerad, väiksed koerad”. Ju sellest jäi mõte, et eesti keel on laulmise keel!

Hiljem õppisin oma eriala 1,5 aastat Eestis ja hetkel on mul soome-eesti pere siin Helsingis. Suhtlemistase oli mul eesti keeles ilusti olemas, kui juhuslikult 2018 alguses märkasin kuulutust: Helsingi Eesti Muusikastuudio kutsub lauljaid naiskoori eesmärgiks laulupeole saada.

Missugune võimalus mu silmade ees! Aga kartsin hirmsalt ettelaulmist.

Helsingi Eesti Naiskoor on loodud vähem kui kaks aastat tagasi eesmärgil Eesti 100 aasta sünnipäeva puhul kontserdigala korraldada. Koor on üks Helsingi Eesti Muusikastuudio kolmest koorist; juba varem oli loodud mudilaskoor ja lastekoor, mis esinevad regulaarselt, ka laulupeol on käidud. Lisaks kooridele on muusikastuudiol ka käsikellaansambel. Muusikastuudio pakub ka laulmise eratunde ja klaveriõpet.

Mõnus kogemus

Nende teadmistega astusin oma hirmule vastu ja läksin ettelaulmisele. Kogemus oli üllatavalt mõnus! Oleksin võinud kogu õhtuks laulma jääda, aga teised tahtjad trügisid juba peale. Lahkusin uue uhke tiitliga: „1 alt”.

Lauljaid on meie kooris hetkel 45. Oleme üsnagi erinevate muusikaliste taustadega. Mõned on koorilaulmist aktiivselt harrastanud näiteks viimased 10 aastat, teised viimati võib-olla põhikoolis. Mina kuulun viimaste hulka.

Ettelaulmisel kohtusin koori dirigendi Silver Lumiga. Kõikidel kooridel pole hääleseadjat, aga Helsingi Eesti Naiskooril on väga professionaalne hääleseadja Annika Lumi. Tema kaasahaarava innustuse ja kavalate õpetamise võtetega on meist igaühest laulja saanud, kui seda just nii väga polnud koori astudes. Koori kõla on tema kätes ilusaks ja „nooremaks” muutunud.

Koorilaul keeleõppeks

Minu eesmärk algusest peale on olnud koos laulda ja keelt ja laulmist õppida. Seda kõike olen ka saanud!

Salaja unistasin laulupeole saamisest, aga kuna pole kunagi laulupeol käinud, ei julgenud seda nii kõvasti tahta ka. Paljud koorikaaslased on laulukaare all juba laulnud ja tahavad sinna aina uuesti.

Kaaslauljannade jutustustest hakkan aimama, kui suur ja hingemattev võib selline kogemus tegelikult olla.

Mu laulik on täis kirjutatud märkuseid nii laulmise, eesti väljendite kui ka laulupeo programmi kohta: „Tule tulemine. Koit. Häälerühmad koos. Mesilane pole lihtsalt mesilane!”

Laulupeole püüdlemine oli kohe algusest tõsine, kuigi ka rõõmus tegevus. Kõik lauljad teevad oma parima, harjutavad proovis, kodus, üksi ja koos. Tundub et meil ongi pidevalt avatud koduuksed et lisaks iganädalastele kooriproovidele kellegi pool koos harjutada. Teisi külastades aga harjutame enamasti häälerühmiti koos.

Kummaline bemoll

Alguses polnud mul mingisugust muusikasõnavara eesti keeles. Pidin kohe esimeses proovis küsima kummaliste sõnade kohta: need olid näiteks „diees, bemoll ja bekaar”. Millised võõrsõnad!

Ka laulupeo repertuaaris on sõnu ja väljendeid, millest aru saamiseks kasutan kõikvõimalikke sõnaraamatuid. Näiteks mina ei saanud aru, mida kanad teevad laulus „Igaviku tuules”. Koorikaaslased on aga väga abivalmid ja huvitatud laulude sisu arutama. Jagame arvamusi, meie endi kritseldatud laulude sisu illustratsioone, mäletamise reegleid ja teisi nippe.

Dirigent Silver Lumi on kannustav ja nõudlik nii laulmise kui ka keele suhtes. Kui ”r” hääldub liiga pehmelt või „õnn” ei palataliseeru ehk pehmendu, peatab dirigent kogu koori kohe. Sellist pühendumist naudin täiega! Mulle meeldib, et keele ja laulmise õpimisel pole piire. Kogu aeg õpin midagi uut ja huvitavat.

Pisarad proovis

Kuigi koos harjutamine on puhas rõõm, ütlen ausalt, et pisaraid olen ka valanud. Lintide salvestamine laulupeo komisjoni jaoks nõudis palju pingutust. Ühel hetkel käis peast läbi et panen pillid kotti ja jätan laulmise sinnapaika!

Ikkagi olin järgmisel päeval nelja-viietunnises proovis. Meil on ju ühine eesmärk ja väga vahva kamp kellega võime oma unistusi täide viia.

Kooris laulmise ja laulupeole valmistumisega olen tutvunud paljude erinevate eesti laulude ja koorimuusika lugudega. Hetkel mu lemmiklaulud laulupeo repertuaarist on „Igaviku tuules” ja „Kuulajale”.

Üldiselt mulle väga meeldivad kõik regivärsipõhised laulud. Ju neid lauldes tuleb kooslaulmise rõõm hästi välja.

Helsingi Eesti Naiskooris laulame lugusid ka väljaspoolt laulupeo repertuaari. Äsja korraldati Helsingi Eesti Muusikastuudio kevadine kontsertetendus, mis oli väga äge üritus. Muusikastuudio teeb koostööd erinevate muusikutega, ja sel korral esinesid meiega näiteks Eesti Ukuleleorkester Joosep Sanga juhtimisel.

Pillimängijatest lauljannad saavad ka oma pillioskusi kontsertidel näidata. On professionaalne kandlemängija, torupillimängija, kellademängijad ja vajadusel haarab keegi näiteks ukulele, õpib loo ära ja saadab koori.

Ärevil, ei karda

Esinemistel olen heas mõttes ärevil aga ei karda. Oleme ju koos, lihtsalt situatsioon on pidulikum kui kooriproovis. Tean, et dirigent Lumi kedagi esinemisele ei lase kui ta pole selleks valmis, ehk päris pabinasse pole mõtet laval sattuda. Samas oleme ainult Soomes esinenud – võib-olla suvel laulupeol on teisiti ja tunnen rohkem põnevust.

Kuidas võetakse vastu meie väliskoori? Esinemine on minu jaoks just kui ülendav ja puhastav kogemus.

Püüan teha just nii nagu dirigent näitab ja tunnen isegi et kaotan ennast ja oma ego täiesti ära. Ongi ainult kooriga koos tehtud muusika. Need on kõige uhkemad hetked minu laulukogemuste juures.”