Soomest saab alates 1. juulist Euroopa Liidu eesistuja-maa, aga Soome kavatseb korraldada säästu-eesistumise ning sellega kõvasti raha kokku hoida. Näiteks pakutakse külalistele kraanivett ja avapidu jäetakse ära. Nõnda hoitakse kokku ligi 20 miljonit eurot.
Soome eesistumine rõhutab kliimaprobleemi. Seetõttu korraldatakse võrreldes Eesti eesistumisega poole vähem kokkusaamisi. Kingitusi ei tehta ja see raha kasutatakse lendude saaste vähendamiseks. Kokkusaamisi korraldatakse vaid ühes kohas, kui neid varem on olnud 21 kohas, vahendab Helsingin Sanomat.
Kokkuhoiu tõttu jäetakse ära ka eesistumisega tavaliselt kaasnevad riigi reklaamüritused ja muu säärane tegevus. Mingeid kingikotte kellelegi ei jagata, esitlusi ei korraldata. Isegi suur avapidu Helsingis jäetakse ära.
Kolmandat korda eesistumist korraldav Soome kavatseb selle varasemaga võrreldes täiesti pea peale pöörata. Seni on eesistumise ajal külalisi tohutult poputatud ja nad kingitustega üle kuhjatud. See kõik jääb Soomes ära. Kõik kohtumised toimuvad vaid ühes kohas – Helsingis Finlandia-talos, kuhu pääseb ühistranspordiga. Külaliste autodega ringi vedamine jääb samuti ära.
Mingeid kingitusi Soomes kellelegi ei tehta. Ligi pool miljonit eurot, mis oli algselt mõeldud kingituste jaoks, kasutatakse lennureiside saaste kompenseerimiseks, seda esimest korda Euroopa Liidu ajaloos.
Tavaliselt jagavad Euroopa Liidu riigid külalistele kohalikke suveniire ja muud nänni, see kõik jääb Soomes ära. Samuti on tavaliselt eesistumise alguses suur avapidu, mis jäetakse Soomes ära. Selle asemel juhib Soome tähelepanu kliimaprobleemile ja käitub vastavalt.
Euroopa Liidu suuri staare samuti Helsingis ei näe, selle asemel korraldatakse Helsingis lastele ja noortele mõeldud rahvapidu. Tahetakse välja tuua, et Euroopa Liit on osa inimeste igapäevasest argielust. Brüsselis siiski korraldatakse oktoobrikuus tavapärane eesistumise kontsert, kus esineb Helsingi linnaorkester.
Euroopa Komisjoni suured ninad käivad küll 4-5. juulil kohtumas Soome peaministri Antti Rinnega, aga tavapärane pidulikkus jäetakse ära. Rahvusvahelisele meediale pole samuti mingit ninnu-nännutamist kavas, vaid neile tutvustatakse kliimaprobleeme ja sellega seotud tegevusi. Paljud kohtumised toimuvad videokonverentsidena. Sellegipoolest toimub eesistumise ajal Soomest ligi 3000 edasi-tagasi lendu Brüsselisse, mida on ligi 1000 võrra enam kui tavaliselt.
Euroopas on Soome selline algatus väga hästi vastu võetud ja seda on igati tervitatud. Kriitikat on tulnud Soome väiksematest kohtadest, kuna külalisi enam mööda Soomet ringi ei veeta.
Otsus säästu-eesistumise kohta tehti juba paar aastat tagasi, kui pandi paika eesistumise ligi 70 miljoni euro suurune eelarve. 1999. aasta Soome eesistumine maksis praeguses vääringus 84 miljonit eurot ja 2006. aasta eesistumine 90 miljonit. Rumeenia äsja lõppenud eesistumine maksis ligi 80 miljonit eurot.
Eesti eesistumise eelarve oli samuti ligi 80 miljonit eurot. Kui Eesti korraldas eesistumise ajal ligi 275 koosolekut, siis Soome eesistumise ajal on neid vaid 130. Mitteametlikke ministrite kohtumisi on vaid kuus ja tippkohtumisi Soomes ei tule.
Säästmine on väga tugev sõnum, millega Soomel on võimalus silma paista, seda eriti järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil, mil tuleb hakkama saada ilma Suurbritannia panuseta.
https://www.hs.fi/politiikka/art-2000006153964.html
