Helsingi politsei annab teada, et on alates jaanuarist uurinud suurt hunte ja koeri puudutavat kuritegu. Asja eeluurimine on lõpusirgel ja kokku 12 kahtlusaluse kuriteo põhjal koostatakse süüdistus suve lõpuks.
Kahtlusalused kuriteod on loomakaitsekuritegu, kaheksa eri looduskaitsekuritegu ja kaks salakaubaveo juhtumit – kõik need pandi toime 2016. aasta juulikuu ja 2019. aasta jaanuarikuu vahelisel ajal Soomes Lopel, Vaalimaal, Orimattilas ja Karkkilas. Kuritegudes kahtlustatakse kokku 8 inimest. Peamine kahtlusalune on Edela-Soomes Salo ligidal Lopel elav koerhuntide kasvataja.
Politsei sai peale aastavahetust info, et eraisik kasvatab Soome lõunaosas Karkkilas päris ehtsat hunti. Helsingi politseijaoskonnas eelmisel sügisel loodud loomakuritegude uurimisgrupp võttis asja ette. Helsingi politsei uurib tavaliselt vaid Helsingis toimunud asju, aga see juhtum oli sedavõrd põnev, et pakkus värskele grupile huvi.
Eeluurimise käigus selgus, et peamise kahtlusaluse tallu Lopel oli toodud Venemaalt 2017. aasta novembris ja 2018. aasta maikuus neli ehtsat hunti. Neist loomadest üks oli Karkkilas ja kaks viidud Lahti ligidale Orimattilasse ametivõimude eest peitu. Politsei korraldas kõigis kolmes kohas jaanuaris üheaegselt läbiotsimised, kaasa võeti ka loomaarstid, kes viisid läbi loomakaitse kontrolli.
Karkkilast leiti loom, kes oli ekspertiisi järgi ehtne põhjaeuroopa hunt. Eeluurimisel selgus, et see oli toodud Soome samast pesakonnast koos teise hundiga. Teine hunt oli varem hukatud Lope talus.
Orimattilas tehtud läbiotsimise käigus leiti kaks arvatavat hunti. Loomad olid ilma vee ja toiduta pimedas, uriini ja väljaheidete järgi haisvas hoovisaunas. Uuringu käigus selgus, et musta värvi loom oli ehtne põhjaameerika päritolu hunt või siis ristand, kes on geneetiliselt lähedane päris põhjaameerika hundile. Saunas olnud hall loom oli aga kolmanda põlve euroopa hundi järglane.
Koerhunditalus Lopel oli läbiotsimise hetkel 64 koerlooma, kass, kanad, tuvid, minisead ja kitsed. Osa koertest olid talu juures asuvas koertehoidlas. Loomi oli liiga palju arvestades nendega tegelevate inimeste arvu, ruumid olid räpased ja puudulikud, loomadel polnud vajalikul määral vett ja toitu, loomad käitusid hirmunult ja närviliselt ning mõnedel olid tervisehädad. Politsei võttis kinni talu perenaise ja talus mitteametlikult elanud mehe. Mees lasti paari päeva pärast vabadusse, aga naine vahistati kohtu otsusega.
Politseile tuli info, et Lope talust kadus pärast läbiotsimist koerloomi. Politseile ei öeldud, kuhu nad viidi. Selgus, et vahepeal kinni peetud mees oli vabanedes ise pannud magama terve hulga hoidlas olnud koeri.
Politsei otsustas tallu jäänud loomad konfiskeerida, kuna neile polnud võimalik korraldada vajalikku ravi. Koerhundid ei osanud puhtust hoida ega harjunud inimestega olema, nad poleks tulnud toime inimeste või koertega koos. Oht oli ka see, et koerhundid pääsevad puuridest välja, nii nagu juhtus politsei silme all läbiotsimise ajal.
Lope talus toimus teine läbiotsimine jaanuari lõpus. Siis oli tallu jäänud ligi 30 koerlooma. Neist 33 pandi magama lähtuvalt loomakaitseseadusele. Magama pandud loomad olid eri tasemel koerhundid ja karja valvekoerad, keda oli keeruline kuhugi paigutada. Kahele väiksele koerale leiti uus kodu.
Üks Lopel magama pandud loomadest saadeti uuringutele seoses sarnasusele hundiga. See isend arvati olevat sugulane põhjaameerika hundiga. Nii eeluurimisel toimunud ülekuulamisel kui looma lahkamise tulemusel selgus, et sel isendil olid kaks korda pojad. Need pojad on F3-klassi koerhundid, kes on Soomes keelatud. Eeluurimise käigus ei selgunud, kus need loomad on.
Eeluurimise käigus on selgunud ka muid huntide maaletoomise juhtumeid, aga nende loomade saatuse ja päritolu kohta andmed puuduvad. Uuringutele saadetud isendite DNA-d uuriti algul Soomes, misjärel tehti järeluuringud USA-s. Lõpliku aruande kirjutas asja kohta Loodusvarakeskus Luke.
Politsei tänab kõiki teisi osapooli ja ametkondi, kes kaasa aitasid. Läbiotsimiste käigus osutasid abi kohalikud politseijaoskonnad.
Politsei avaldatud pildid loomadest:
