Helsingi liikluse planeerija ja insener Arto Siitonen tõmbab Peter Vesterbacka tunneliprojektile vee peale, väites, et see on füüsika seaduste vastane.
Helsingi ja Tallinna vahelise tunneli projekt FinestBay on Peter Vesterbacka sõnul täiesti teostatav, aga insener Arto Siitonen kahtleb selles, vahendab Tekniikka&Talous.
Siitonen toob välja terve rea numbreid, mis on Vesterbacka projekti puhul väärad.
1. Hind 15 miljardit eurot
Õige hind on ligi 25 miljardit eurot.
Põhjendus:
a) projekti maksumus on püsinud kolm aastat sama, kuigi ainuüksi planeeringud on läinud selle ajaga üle 30 protsendi kallimaks.
b) hind kerkib tavaliselt ehituse ajal. Eriti sellise projekti puhul on hinnatõus tõenäoline. Uued uuringud on tõstnud hinda. Hind kerkib 800-1000 miljonit eurot aastas.
c) poole lühema Prantsuse ja Inglismaa vahelise Eurotunneli maksumus on täna 14 miljardit eurot.
2. Tehissaarele tuleks elama 50 000 inimest
See on utoopia. tegelikkuses asuks saarele elama 20-30 000 inimest.
Põhjendus:
Tehissaar oleks veidi väiksem kui Lauttasaari, kus elab praegu 24 000 elanikku. Saar asub 15-20 kilomeetri kaugusel mandrist tuulisel avamerel. Ühendus saarega oleks 150 meetri sügavuselt rongijaamast või praamiga, mille kohta plaanid puuduvad. Ei tundu eriti usutav.
3. Aastane reisijate arv on 51 miljonit
See on suurelt ülehinnatud. Kõige rohkem oleks 30-40 miljonit reisijat aastas.
Põhjendus:
Helsingi kesklinna läbivale tunneli lõigule (FinEst Link) on planeeritud 13 miljonit reisijat aastas. Aastal 2018 tehti laevadega alla 9 miljoni reisi ja reisijate arv on languses.
Kui aga eeldada, et 51 miljonit tuleb täis ja rong kulgeb tipptunnil iga 10 minuti ja muul ajal iga 20 minuti tagant ja argipäevadel on tipptunnid 6 tundi, siis oleks aastas 55 600 väljumist. Tipptundidel peaks olema ühes rongis 1400 reisijat. Kui aga rongi mahutavus on 1000 reisijat, siis jääks iga päev 30 000 reisijat rongist maha, sest kohti ei ole. Tipptunnil peaks rongid väljuma iga 5 minuti tagant.
Teine arvutusmeetod: reise on ligi 1 miljon nädalas ehk vähemalt 160 000 päevas. 12-14 protsenti reisidest tehakse tipptunni ajal. Neid reise on üle 20 000 ja ronge on 12. Ehk rongid peaks väljuma iga 5 minuti tagant, et kõik reisijad veetud saaksid.
Võrdluseks 2018. aasta reiside arv Helsingis: metroos 88 miljonit, lähirongides 66 miljonit ja trammides 61 miljonit.
4. Edasi-tagasi reisi hind on 100 eurot
See hind on üüratu. Sobiv ühe suuna hind on 30-40 eurot.
Põhjendus:
Praegu kestab laevareis 2,5 tundi ja see maksab 15-20 eurot. Reisija saab nautida veel laevalt vaadet, erinevalt pimedast tunnelireisist. Vaevalt, et Eesti ehitusmees maksab reisi eest terve päeva palga või et turist tahab näha rongi, aga jätab kasutamata võimaluse nautida merereisi, ja maksab veel 2-3 kordse hinna.
5. Projekti tasuvusaeg on 17 aastat
Piletitulu ei kata siin isegi intressikulu.
Põhjendus:
Intress on 25 miljardi pealt (3,5% aastas) 875 miljonit eurot aastas. Piletitulu on 40 miljoni reisi pealt x 25 eurot= 1000 miljonit eurot.
Finest Linki arvutuse järgi on rongiliikluse kulud 125 miljonit eurot aastas. Tegelik kulu on 300 miljonit aastas. Netotulu on seega 700 miljonit aastas. Kahjum oleks 700-875= -175 miljonit eurot aastas.
6. Rongi kiirus on 300 km/h
On põhjust kahelda, et see on tegelik kiirus.
Põhjendus:
Mitte kusagil maailmas pole sellist tunnelit, kus rong liiguks kiirusega 300 km/h. Kui raske rong liigub mäest üles kiirusega 300 km/h, on sel hoopis teised nõudmised. Kõigi konstruktsioonide kasutusiga lüheneb märgatavalt. Turvanõuded karmistuvad ja õnnetuste oht suureneb.
7. Sõiduaeg Helsingi ja Tallinna lennujaamade vahel on 20 minutit
Õiged sõiduajad on 45 ja 77 minutit.
See arv on laest võetud, kuna eirab füüsika seaduseid. Kui reisi pikkus on 107 km ja kiirus 300 km/h, siis kestaks reis tippkiiruse juures 22 minutit. Iga peatus lisab aega 2-3 minutit.
Kui vahepeatusi on 2-3, siis tuleb reisiaeg lennujaamade vahel 29-31 minutit. Sealt lennuterminaali minek võtab aega 6-8 minutit ja saabki 20 minutist 45-50 minutit. Helsingi ja Tallinna kesklinnade vaheline sõiduaeg on arvestuslikult 75-80 minutit.
Lisaks tuleb arvestada peatustes hoo maha võtmist ja kiirendamist, mis tähendab, et täiskiirusel saaks rong sõita vaid 13 minutit.
8. Soome SKP tõuseb projekti tulemusel 7 protsenti
Kas on tark põhjendada majanduskasvuga projekti, mis toodab igal aastal sadadesse miljonitresse ulatuvat kahju? Kui see on nii, peaks uus valitsus koheselt käivitama terve rea kahjumlikke projekte.
9. Kaksiklinn Helsingi-Tallinn on suurem kui Stockholm või Amsterdam
Tegelikkuses on asi vastupidine.
Põhjendus:
Kaksiklinnas elab kokku vähem kui 2 miljonit inimest. Suur-Stockholmis elab aga sama suurel territooriumil kokku 2,2 miljonit elanikku ja Amsterdamis poole väiksemal territooriumil 2,8 miljonit elanikku.
Sel polegi tähtsust, sest neis linnades pole merealust raudteetunnelit. Aga võrdlus on olemas: Eurotunnel, mis ühendab kahte linna. Suur-Londonis elab 14 miljonit ja Pariisis 12 miljonit elanikku.
10. Rongiliiklus algab 24.12.2024
Utoopiline arvestus. Isegi 2030ndateks rongiliiklus käima saada on optimistlik.
Põhjendus:
Projekt valmib 2020. aastaks (vältab 2-5 aastat). Planeeringu protsess kestab (kiirendatud kujul ja ilma kaebusteta) kuni 2021. aastani. Puurmasinate kohaletoomine kestab pool aastat. Puurimine algab 2023-2024, pärast mida on ehitusaeg 5-9 aastat (projekti enda hinnangul). Liiklus võib alata alles kusagil 2030ndatel aastatel. Ja see on optimistlik hinnang.
Peter Vesterbacka ütles kevadel, et FinestBay on omadega graafikus. Millises graafikus? Kas selles, millest oli juttu 2016. aastal, kus eesmärk oli alustada ehitusega 2018. aastal. Või selles, kus eesmärk on tulla toime samal ajal koos jõuluvanaga.
Lõpetuseks: Kas Tallinna-Helsingi tunnelit saab võrrelda Eurotunneliga? Jah ja ei.
Siin on Eurotunneli ja Finest Bay projekti võrdlused:
Eurotunnel vs. FinestBay-tunnel
| Eurotunnel | Tallinna-Helsingi tunnel | |
| Hind mld eurot | 14 (2018. aasta hind) | 16 (2018. aasta hind) |
| Eelarve ületamine | 80 % | ? |
| Pikkus | 50,5 km | 107 km |
| Sügavaim koht | – 75 m | – 250 m |
| Ehitusaeg | 1987-94 | 2021-2024 |
| Ristpindala | 110 m2 | 480 m2 |
| Kiirus | 320 km/h, tunnelis 160 km/h | 300 km/h |
| Mahutavus | 792 kohta | 1000 kohta |
| Reisijaid aastas | ligi 20 miljonit | 51 miljonit |
https://www.tekniikkatalous.fi/blogit/peter-vesterbackan-luvut-tallinnan-tunnelista-ovat-hottoa-rikotaan-fysiikan-lakeja/c4192c14-e45e-4438-8786-4d9d8852937e?fbclid=IwAR17MeqTeZ54wdh26vmjCz2G9XIA-fDxmCdWRDoFveDRHZdDDrfHtWevhDM
