Lõuna-Soomes Lohjal elav ema tegi läbi suure katsumuse kaks korda ühe aasta jooksul. Nimelt haigestusid tema kolmest pojast kaks harvaesinevasse vähki. Tegemist oli agressiivse luuvähi vormi osteosarkoomiga. Aprillikuus suri üks lastest haigla intensiivosakonnas.
Pere jaoks ränk aeg algas 2017. aasta sügisel, kui ema Iina noorem poeg Sakrias hakkas järsku kaebama paremas põlves valu. Iina arvas, et see on seotud kasvueaga, siis aga diagnoositi lapsel vähk, vahendab MTV.
Sakriasel oli paar aastat tagasi diagnoositud pärilik haigus, mis võib kaasa tuua osteosarkoomi. Aasta möödus justkui udus ja pere elu kannatas. Vähidiagnoos ei tulnud täieliku üllatusena, aga see oli šokeeriv.
Tsütostaadiravi tõi lapsel kaasa halva enesetunde, söögiisu kadumise ja korduvad infektsioonid. Kolm korda oli Sakrias nii hullus olukorras, et ta kannatas kriitilise alatoitumuse käes. Elati päev korraga, kui poja olukord oli kas raske või väga raske.
Sakriase jala opereerimiseks võeti ette suur lõikus. Jala sisse pandi reiest kannani ulatuv protees, milles oli tehis-põlveliiges. Tsütostaadiravi jätkus ja õnneks olid tulemused head.
Kui pere jaoks oli hullem möödas, tõmmati uuesti vaip alt ära. Sakriase vanemal vennal Samuelil diagnoositi osteosarkoom 2018. aasta sügisel. Kui Sakrias haigusest toibus, algas haigla vahet käimine teise lapsega. Ema ei uskunud, et see on tõsi. Kuidas saab olla nii, et pere kaks last haigestuvad vähki, ja veel harvaesinevasse vähivormi. See oli nagu halb unenägu.
Pahaloomuline kasvaja leiti Samueli vasemast jalalabast. Edasi pidi pere otsustama, kuidas opereerida. Samuel valis amputeerimise jalga säästva lõikuse asemel, kuna see oleks andnud paremaid tulemusi.
Pere harjus juba haigla oludega ja haiglast sai peaaegu nagu teine kodu. Pärast tsütostaadiravi sai aga Samuel nii ränga infektsiooni, et ta viidi intensiivi. Lapsel olid südame rütmihäired. Maks ja neerud olid suure koormuse all.
Infektsioonist sai vähist suurem oht, kuna arstid olid kinnitanud, et osteosarkoom on välja ravitud. Päevadest said intensiivis olles nädalad ja Samueli olukord halvenes. Viimaks öeldi emale sõnad, mille peale maailm kokku kukkus: Samuel ei tule sellest välja. Seente põhjustatud kahjustus oli sedavõrd tõsine.
Enne surma ütles Samuel emale, et tal on tunne, et ta kohe sureb. Ma olen elanud lühikese, aga pika elu ning see on olnud ilus, ütles ta emale.
Samuelil tekkisid viimastel elunädalatelt soolesisesed verejooksud ning ta oli hingamisaparaadi all. Lõpuks suikus laps vanemate juuresolekul igavesele unele. Viimane päev oli täis pisaraid, hellust ja armastuseavaldusi.
Kui Samueli elulõng kustus, ütles ema, et näeme kord seal pilvepiiril, kui tuleb ema ja isa aeg. Samuel saadeti ära 10. mail Lohjal Metsola kabelis. Kirikuõpetaja sõnad aitasid vanematel leina ja kurbusega toime tulla. Ema jaoks oli lohutuseks see, et kuigi laps oli surnud, polnud ta pere elust täielikult kadunud. Inimene on palju muud kui füüsiline keha, ütles ema mälestuskõnes.
Samuel sai enne surma 16-aastaseks ja Sakrias on nüüd 13. Ema Iina on tänulik sellele viimasele aastale, mil ta sai olla koos Samueliga.
Iina on kirjutanud asjast oma blogis.
