Siberi vangilaagrites vaevlesid Stalini ajal lisaks eestlastele ka soomlased

Lisaks tuhandetele eestlastele vaevlesid Stalini ajal Siberi vangilaagrites ka sajad soomlased, täpsemalt ingerisoomlased, keda küüditati kui kulakuid. Üks sellistest kohtadest oli Norilsk, millele pandi alus Stalini ajal vangide tööjõuga ja mis on siiani suletud linn.

Nii nagu nõukogude ajal KGB, valvab nüüd Norilskis FSB. Põhiliselt valvatakse selle üle, et linna ei tuleks kutsumata külalisi ja välismaalasi. Soomet seob lisaks vangidele Norilskiga koostöö nõukogude ajal, kuna Soome firma Outokumpu ehitas sinna 1980ndatel aastatel malmikaevanduse. Siberisse asus aastateks elama kümneid soome peresid, Norilskis avati koguni soomekeelne kool, vahendab Yle.

Norilskisse tahetakse tulla sealsete kõrgete palkade pärast. Kui Venemaal on keskmine palk 560 eurot, siis Norilskis teenib kaevanduses 660-2600 eurot kuus.

Norilski kaevandus pandi püsti Stalini ajal vangide tööjõu abil. Norillag oli osa Gulagi vangilaagrite süsteemist ja selle üks suuremaid ja karmimaid vanglaid. Arvatavalt saadeti Norilskisse pool miljonit vangi ja seal hukkus ligi 250 000 inimest. Norilskisse on oma mälestusmärgid rajanud eestlased, lätlased, leedukad, poolakad, jaapanlased ja juudid. Soomlastele seal mälestusmärki pole, kuigi lume all lamab tõenäoliselt soomlasigi.

Pärast nõukogude liidu lagunemist läks Norilski kaevandus oligarh Vladimir Potanini kontrolli alla. Potanini firma NorNickel on üks maailma suurimaid niklitootjaid. Potanin on üks Soome hokimeeskonna Jokerit suurimatest rahastajatest. Talle kuulub ka üks niklitööstus Soomes.

Norilski olud on väga karmid. Talv lõppeb alles juunis ja algab uuesti septembris. Tavalised on 50-kraadised pakased. Maikuus on külma veel 10 kraadi. Õhk on tööstuse tõttu saastunud. Norilskisse tullakse põhiliselt tööle, seetõttu elavad seal noored inimesed. Pensionile minnakse kaevandusest 45-aastaselt ja siis kolitakse tavaliselt mujale.

Norilskis ei taheta eriti meenutada traagilist minevikku ja Stalinisse suhtutakse samuti lugupidavalt. Leitakse, et karmides oludes ongi vaja karmi käega juhti, sest teisiti ei saa. Leitakse, et Venemaad ei saa juhtida nagu Euroopa riike – sellega põhjendatakse ka Stalini aja repressioonide kümneid miljoneid ohvreid.

Venemaal on hakatud Stalini aja repressioonide uurimist takistama, repressioonide ohvrite esindamisega tegelenud ühing Memorial kuulutati 2015. aastal välismaiseks agendiks ja ametivõimud uurivad selle ühingu tegevust. Venemaal Karjalas mõisteti hiljuti pikaks ajaks pedofiiliasüüdistusega vangi üks muuseumijuht, kes oli kritiseerinud uut lähenemist Stalini ajale. Nimelt leitakse nüüd, et Karjala massihauas ei leba mitte Stalini repressioonide ohvrid, vaid soomlaste poolt hukatud Vene sõjavangid.

https://yle.fi/uutiset/3-10839765

Kommentaarid
(Külastatud 1,267 korda, 1 külastust täna)